EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo
Kohalikud tegevusgrupid
Maainfo
UUDISED
Maainfo
NÄDALAINFO
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
Sümboolika
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
Kalender
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
2014-2020 EMKF strateegia koostamise materjalid
Maainfo

UUDISED

   

PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Rannakalurid - tõelised planeerimise meistrid

Allikas: Postimees (Tartu)
26. november 2010. a

 Kes Pärnumaal kunagi rannakalurit kohtab, võib kindel olla, et tegemist on mehega, kes suure pühendumusega kannab edasi esiisade traditsiooni. Kuigi nii mõnigi leiab, et üksnes kalapüü­giga ellu ei jää, väidavad mehed justkui ühest suust, et traditsiooni peab säilita­ma.

„Rannakalandus on ju vähemalt 100 aastat nii toiminud. Mõnes peres peetakse kaluriametit lausa neljandat-viiendat põl­ve," rääkis Pärnumaa kalurite taustast elukutseline kalur ja Pärnumaa Kalurite Ühin­gu esimees Arne Taggo.

Arne on isegi mitmendat põlve kala­mees, kes kohapeal sündinud ja sealsete tuulte käes kasvanud. „Kui kroonust välja tulin, ei olnudki tegelikult kusagile minna kaluriks, aga siis pidin ühel hetkel isa ame­ti üle võtma ja nüüd ma olengi juba paar­kümmend aastat seda tööd teinud," jutus­tas ta oma lugu.

Kõige sagedamini küsitakse nii Arne kui tõenäoliselt paljude teiste rannakaluri-te käest, miks ikkagi on vaja rannakalandust, kui traalpüügiga saab suuremad kogused kala kiiremini ja väiksema tööjõu­kuluga kätte. Pärnumaa kaluri sõnul pei­tub üks vastuseid juba küsimuses - eks ik­ka tööhõive pärast. „Iga kaluri taga on ju terve leibkond, kes sellest elab. Mis need pered kõik teeksid, kui kalurite töö teeks ära paar-kolm suuremat traalpüügi ettevõ­tet. Juba selle pärast on riigile kasulik rannakalandust hoida," põhjendas Arne. „Väga oluline on ka traditsioon ja muidugi ka­la kvaliteet - meie passiivsete püünistega püütud kala on hoopis kvaliteetsem."

Rannakalurite arv langeb

Kokku on Pärnumaal 350 püügiõigusega kalurit. Nendest aktiivseid kalureid, kelle põhisissetulek tuleb kalapüügist, on Arne hinnangul umbes 150 ning nende arv langeb pidevalt. „Sellest on tegelikult kah­ju, sest isegi nõukogude ajal, kui kõik kvoo­did olid väga madalad, oli siin kandis tööl 200 kalurit," selgitas ta. Kõige rohkem valutavadki praegused kalurid südant järel­kasvu puudumise tõttu. Mõni aasta vähe­nevat kalurite hulk lausa 20 protsenti. „Viimase 10-15 aasta tulemusena on näha, et ega noori pole peale üldse tulemas," kur­vastas Taggo.

Kui teistes piirkondades väheneb kalu­rite arv seetõttugi, et kala on vähemaks jää­nud, siis Pärnumaal seda muret ei ole. „Meil on õnneks püüda olnud ja siiani on meil teistega võrreldes tegelikult väga häs­ti läinud," rääkis Arne. Igal kevadel tuleb näiteks räim 50 päevaks Pärnu lahe vetes­se kudema ja just siis tuleb Arne sõnul mingi osa temast „ära napsata". „Ju siis siin vetes kalal kudemiseks ja toitumiseks res­surssi on," lisas ta.

Ometi tõdeb temagi, et vahel võib ka­la puudumine Pärnumaa kalureidki kim­butada. Näiteks 2010. aasta talvel. Aga siis ei olnud asi kalas, vaid selles, et seda ei saa­nud paksu jääkihi alt lihtsalt kätte. .Jää­aluse koha püüdmisega läks meil viimane talv päris kehvasti, sest paksust jääkattest tingituna polnud võimalik kala kätte saa­da," jutustas kogenud kalamees, keda võib naljatades ka poole kohaga juristiks nime­tada.

Kvoodid vajaksid kooskõlastamist

Kohaliku kalameeste ühingu juhatuse esimehena tuleb Arne Taggol tihti tegelda ka näiteks seadusandluse küsimustega. „Eks ma olen hääletoruks kalameeste ja pealinna vahel," tõdes mees. „Püüame ikka häält teha, kui kalapüügiseadusega, mis praegu muutmisel on, liiga pitsitama haka­takse."

Üks probleeme on Arne sõnul kvoo­did, mis tahaksid kooskõlastamist. „Muidugi, kala pole paraku kruusakarjäär, kust iga päev muudkui kühveldad välja," tõdeb temagi.

Teisalt muretsevad kalurid toetuste pä­rast. Et tegemist on nende jaoks uue asja­ga, millega varasemad kokkupuuted puu­duvad, siis on Arne Taggo sõnutsi vaja ae­ga sisseelamiseks. „Toetuse küsimine ja saamine on ikkagi väga suur risk, sest sea­dusandlikult on kalurid väga haavatavad.

Kuna kogemus ka puudub, siis kalurid eelistavad võimaluse korral leida muid va­hendeid. Kõik oleneb sellest, kas inimene on suuteline riskiga elama," selgitas ta.

Sissetulekud on hooajalised

Just seetõttu ongi taotluste arv tema hinnangul suhteliselt väike. „See on mui­dugi suhteline, sest meedet 1.4 «Väikese­mahuline rannapüük" tuuakse tihti esile suure taotluste arvu poolest. Aga kui sum­masid vaatama hakata, siis need on tegeli­kult väga väikesed," lisas Taggo.

Kuid isegi väikeste toetuste järele on vajadus suur, sest nende abil saab üle ela­da ka karmid talved. Arne sõnul polnud neil sel talvel tänu toetustele tööpuudust - tehti püüniseid ja panustati tulevikku. „Aga kalurina sa peadki arvestama, et see elu nõuab tugevat planeerimist, sest sissetule­kud on hooajalised ja mõni hooaeg võib vä­ga nõrk olla," lisas ta.

Mõne aasta eest proovisid mitmed Pär­numaa rannakalurid kätt teistes ametites, näiteks kinnisvaraäris ja ehituses. „Kes ei viitsi teha, see muidugi leiab talveks kind­lama töökoha, aga kevadel näiteks kala­püügi kõrvalt ehituse või turismiga küll tegelda ei jõua," rääkis Arne.

Teisalt ei jää mitmetel rannakaluritel lihtsalt muud üle. Kihnu rannakaluri Val­do Palu sõnul peab Kihnus küll ära elami­seks kõigega tegelema ning sageli on sel­leks just turism.

Üks mure on kaluritel veel - see on mure Läänemere pärast. «Läänemeri ja Soome laht on inimtegevusega väga haa­vatavad ja läbi kalade see jõuab ju inimes­teni ka," selgitas Arne Taggo. Enim muret­seb ta, mis mõju on kalavarudele igapäeva­se kaubaveo kasvul.

Kihnu kalurid ilma toetusteta hakkama ei saaks

Kui praam Kihnu sadamasse jõuab, tervitab saabujaid samas seisev kalalaev PM A-247, värskelt värvitud ja plastiga kae­tud. Töid on tehtud veelgi, aga neid mand­rilt tulnud linnainimese pilk ei erista. See laev on üks kahest suuremast, millega Kih­nu mehed lisaks kalapaatidele merel käi­vad. Laeva moderniseerimiseks sai tema omanik Valdo Palu kalandusfondist toetust enam kui 100 000 krooni. „Ega muidu ei oleks välja tulnud," tõdes Palu. Ümberehi-

tuste kogumaksumus oli mehe sõnul kogu­ni 280 000 krooni.

«Tulemus halvem küll ei ole. Nõukogu­de ajal oli nii, et 12 aastat töötasid ühe lae­vaga, siis kanti maha. Praegu, kui korrali­kult ära remontida, siis on laeva eluiga jul­gelt 20-30 aastat veel," rääkis väikesaare kalur.

Veel on Valdo Palu päris kindel, et il­ma Euroopa Kalandusfondi toetuseta ei saaks tema kodusaarel kalandusest üldse asja. «Rannakalandus sureks välja lihtsalt, sest laevu ei saaks uuendada, mõrdu ei saaks töödelda," rääkis Palu.

Aga laevu ja mõrdasid parandada on hädavajalik. Kui asjad käest lasta, siis uue kastmõrra hind algab Palu sõnul 250 000 kroonist ning uue laeva jaoks läheks vaja lausa 700 000 krooni. Raha kokkuhoiu mõttes kasutatakse laeval ka Vene traktorimootoreid, sest nende remont on odav.

Et kala nõudluse kasv on Kihnugi jõud­nud, on Valdo Palu koos ühe teise kohali­ku kaluriga hiidlastelt ühe kalalaeva ära ostnud. Suvel kanti Hiiumaal Vellu nime kandvale laevale värske värvikiht ning nüüd aitab laev juba Kihnu külmhoone ka-lavarusid täiendada.

Meede 1.4. Väikesemahuline rannapüük

♦ EKFi meetme 1.4 raames on toetust saanud 102 projekti, toetati kuni 60% abikõlblikest kuludest.

« Toetusi on määratud ligi 11,5 miljoni krooni eest, suurim neist 431 400, väikseim 5664 krooni.

♦ Arne Taggo ettevõttele Togomer OÜ maksti toetust kalalaeva moderniseerimiseks ja kahe avaveemõrra ostmiseks, kokku 207 120 krooni.

♦ Valdo Palu kalalaeva moderniseerimist toetas F.KF 104 500 krooniga.

Toetab EUROOPA KALAN DUSFOND

JÄTKUSUUTLIKU KALANDUSE HEAKS

Artiklisarja toetab Põllumajandusministeerium


3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo