UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Kohalik toit – Saarte Koostöökogu südameasi

Allikas: Maaeluvõrgustik, autor Reve Lambur
22. märts 2011. a

Saarte Koostöökogu on Eesti üks 26-st Leader tegevusgrupist, mille tegevuspiirkond hõlmab Eesti suurimat saart Saaremaad koos Muhumaaga ning lisaks ka mitmeid väikesaari ja laide ning on ühe suurima kohalike omavalitsuste arvuga tegevusgruppe Eestis – kokku asub Saarte Koostöökogu piirkond 15 kohaliku omavalitsuse territooriumil.

Saarte Koostöökogu kohaliku arengustrateegia üks põhisuundadest on kohalike toodete arendamine, sh väikesemahulise kohaliku toidu tootmise edendamine. Selles suunas on tegevusgrupp ellu viinud mitmeid tegevusi, mh:

  • Kohaliku toidu teemaliste kogemusreiside korraldamine Gotlandile ja Inglismaale;
  • Aruteluringid, kus teemadeks on, kuidas kaasa aidata kohaliku toidu tootmise ja töötlemise suurendamisele;
  • Osalemine Saare-, Hiiu-, ja Läänemaa ühisprojektis ” Kohalik Toit Kohalikule toidulauale”;
  • Kogukonnaköökide projekti ”Kogukonnaköögid käima” eestvedamine;
  • Koolituste korraldamine tegevusgrupi piirkonna liikmetele ja potentsiaalsetele projektitaotlejatele, et tõsta nende teadmiste taset, motivatsiooni ning majanduslikku huvitatust toiduainete väiketöötlemise vastu;
  • Ettevalmistamisel on rahvusvaheline koostööprojekt ühe Prantsusmaa ja ühe Inglismaa kohaliku tegevusgrupiga, et õppida üksteiselt ja vahetada kogemusi, kuidas lühendada toiduahelat tootjast koolide ja lasteaedadeni ning samas suurendada laste teadlikkust toiduahelast ja –tootmisest, talupidamisest.

Koolitused potentsiaalsetele projektitaotlejatele

Pikemalt peatuks paar nädalat tagasi lõppenud koolitusel, mille Saarte Koostöökogu (SKK) korraldas koostöös Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga SKK tegevuspiirkonna liikmetele ja potentsiaalsetele projektitaotlejatele, kel on huvi tegeleda väikesemahulise liha- ja piimatoodete töötlemisega müügi eesmärgil.

Lihatehnoloogia koolituse eesmärgiks oli tõsta SKK tegevuspiirkonna liikmete ja potentsiaalsete projektitaotlejate teadmiste taset, motivatsiooni ning majanduslikku huvitatust toorainele (liha) lisandväärtuse andmise teel (vorstitoodete ja suitsusaaduste valmistamine).

Piimatehnoloogi koolituse eesmärgiks oli tõsta SKK tegevuspiirkonna liikmete ja potentsiaalsete projektitaotlejate teadmiste taset, motivatsiooni ning majanduslikku huvitatust toorainele (piim) lisandväärtuse andmise teel (talupiimatoodete valmistamine).

Koolituse tulemusena oodatakse projektitoetuse taotlusi SKK ettevõtlusmeetmesse ning läbi uute oskuste ja teadmiste omandamise luuakse eeldused kohaliku ressursi tulemuslikumaks kasutamiseks, samuti tõuseb maaettevõtluse perspektiivikus ning inimeste vaheline koostöö (võrgustumine).

Koolitused olid piirkonna väiketootjate seas väga populaarsed, eriti lihatehnoloogia koolitus. Ühel neist koolituspäevadest viibides oli tunda koolituse lisandväärtust, milleks on inimeste omavaheline vaba suhtlus, kogemuste vahetamine, silmast-silma kokkusaamine, et oma muresid ja rõõme teistega jagada. Suurima probleemina toodi välja, et puudub sõltumatu isik (nõustaja), kes annaks nõu toiduseaduses kehtivate nõuete osas, kuna kohalik Veterinaar- ja Toiuduameti järelevalveametnik seda teha ei saa. Arutelu osas tulid välja ka probleemid ametkondadega suhtlemisel – ametnikud ei ole sageli vastutulelikud ning ettevõtjatel tekib tunne, et neid ei olegi vaja. Kuigi tegelikkuses on ju ettevõtja see, kes arendab piirkonda, loob töökohti ja toob piirkonnale tulu.

SKK tegevjuhi Koit Keldri kommentaar piimakoolitusel, 11. märts 2011 Kuressaares: „Tootja ja töötleja on kõige keerulisem koht kohaliku toidu temaatikas. Kellel vähegi tahtmist ja pealehakkamist on, siis sellel ei ole oskusi oma tooraine töötlemiseks ning kellel on julgust, siis see vajab natuke tuge. Ma arvan, et kui tänasel koolitusel osalejatest üks või kaks inimest jõuab mingisuguse reaalse tooteni, mis on müügil, siis on see ikka väga hea tulemus. Ja kui ta saab rahalist toetust Leader meetmest, siis on meie kasutegur ju lausa kahekordne – saame reaalselt kaasa aidata kohaliku toidu arengule“.

SKK projektijuhi Sulvi Munk´i sõnul on SKK sooviks, et tulevikus koolisööklad ja lasteaiad kasutaksid ja eelistaksid tänasest rohkem kohalikku, saartel toodetud ja valmistatud talunike toodangut, et säilitada töökohti maal, traditsioonilist tootmisviisi ja saarelist elukeskkonda ning mis kõige tähtsam – hoida oma tervist, sest kohalik ja puhas toit on parim meie tervisele!

Vaata 11. märtsi 2011 koolitusel tehtud videolugu:

 


LISAINFO:

« Tagasi