EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAALEHT: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 rakendamisest

Allikas: Maaleht (Messileht), autr Marko Gorban
12. aprill 2012. a

Enam kui pool Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 rakendamisest on praeguseks seljataga.

MAK 2007-2013 on Euroopa Liidu (EL) kaasrahastatav mitmeaastane programmdokument, mille toetusskeemide abil on võimalik suunata vahendeid põllumajanduse konkurentsivõime parandamiseks, keskkonna säilitamiseks ning muu maaettevõtluse ja külaelu arendamiseks.

Lisaks toimub umbes 10% MAK 2007-2013 vahendite jaotamine LEADER-lähenemise kaudu - see tähendab, et raha jaotamise otsustavad kohaliku tasandi ettevõtjate, kodanikuühenduste ja omavalitsuste koostöös moodustatud tegevusgrupid vastavalt enda väljatöötatud piirkonna arengustrateegiale.

Alljärgnevalt vaatame ajas tagasi MAK 2007-2013 senisele rakendamisele ja selle tulemustele.

MAK 2007-2013 rahalisest mõõtmest

MAK 2007-2013 eelarve käimasolevaks programmiperioodiks on 935 miljonit eurot. Praeguseks on sellest 710 miljonit eurot, s.o 76% kaetud heakskiidetud projektidega. Toetustena on välja makstud 520 miljonit eurot (55% eelarvest).

Kõrvutades omavahel kohustuste ja väljamaksete arve, selgub, et enam kui 73% heakskiidetud projektidest on ka tegelikkuses realiseerunud. Sealhulgas konkurentsivõimele suunatud meetmete vahenditest on kohustustega kaetud 81% ja välja makstud 53%; keskkonnale suunatud meetmete vahenditest vastavalt 63 ja 62%; maapiirkonna elukvaliteedile ja maamajanduse mitmekesistamisele suunatud meetmete vahenditest vastavalt 95 ja 53% ning kohaliku algatuse (LEADER) vahenditest vastavalt 73 ja 37%. Toetusi saab välja maksta kuni 2015. a lõpuni, seega on üsna tõenäoline, et kõik ettenähtud summad kasutatakse ka plaanipäraselt ära.

MAK 2007-2013 tulemustest

Eespool toodud rahalisi näitajaid vaadates tekib lugejal kindlasti küsimus, mida ühiskond MAK 2007-2013 kaudu põllumajandusse ja maaellu suunatavate vahendite eest vastu saab.

Selle ilmestamiseks ja et rahalised näitajad ei jääks üksnes kuivadeks arvudeks, toon välja mõned näited, mida 2011. aasta lõpuks oli MAK 2007-2013 vahendite kaasabil maapiirkonnas ära tehtud.

Konkurentsivõime

  • Korraldatud oli ligikaudu 600 koolituspäeva u 12 000 osalejale.
  • Toetatud oli 415 noortaluniku tegevuse alustamist.
  • Nõustatud oli üle 1500 põllumajandustootja.
  • Toetatud oli üle 1900 mikropõllumajandusettevõtete investeeringuprojekti.
  • Toetatud oli 362 loomakasvatusehitiste projekti, mille abil rekonstrueeritakse ja rajatakse üle 50 000 veisekoha, ligikaudu 130 000 seakohta, enam kui 12 000 lambakohta, enam kui 1 miljon linnukohta.
  • Toetatud oli 48 bioenergia investeeringu projekti.
  • Toetatud oli üle 1000 metsa majandusliku väärtuse parandamise projekti, üle 50 metsasaadustele lisandväärtuse andmise projekti, ligikaudu 100 kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise projekti.
  • Ligikaudu 120 põllumajandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringuprojekti.
  • Toetatud oli 12 uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate alast koostööprojekti.
  • Enam kui 230 maaparanduse projekti raames ehitatakse, rekonstrueeritakse ja uuendatakse u 35 000 ha maaparanduse reguleerivat võrku ja 37 000 ha maaparandussüsteeme, 632 km juurdepääsuteid, üle 460 keskkonna-rajatise.
  • Põllumajandusliku ühistegevuse edendamiseks oli toetatud 12 tootjarühma loomist ja arendamist.

Keskkond

  • Säilitatud oli põllumajandusmaa jätkuv kasutus enam kui 350 000 hektaril ebasoodsamas piirkonnas.
  • Hooldatud oli 22 000 hektarit Natura 2000 põllumajandusmaad.
  • Keskkonnasõbralikult majandatakse 434 000 hektarit põllumajandusmaad.
  • Mahepõllumajandusliku tootmisega tegeldakse 100 000 hektaril põllumajandusmaal.
  • Toetatud oli 2772 ohustatud tõugu looma pidamist.
  • Kohaliku rukkisordi 'Sangaste' kasvatamisega tegeldakse ligikaudu 630 hektaril.
  • Hooldatud oli 22 000 ha pool-looduslikke kooslusi.
  • Karjatatakse 102 000 looma.
  • Taastatud oli umbes 50 kilomeetrit kiviaedu.
  • Toetatud oli 45 000 ha Natura 2000 erametsamaa säästvat kasutamist.

Maamajanduse mitmekesistamine ja elukvaliteet

  • Heakskiidu oli saanud enam kui 600 majandustegevuse mitmekesistamise projekti (u pooled turismi valdkonnas), mille abiga plaanitakse maapiirkonda investeerida 115 miljonit eurot.
  • Üle 1200 külade uuendamise ja arendamise projekti, mille puhul ligikaudu 60% toetusest läheb seltsimajade, kultuurimajade jms avalikuks kasutamiseks mõeldud hoonete ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja sisustamiseks.
  • Ligikaudu 4200 LEADER-projekti.
  • Rajatakse ligikaudu 800 km interneti lairibaühendusi.

Põllumajanduse roll on muutunud

Sageli arvatakse, et põllumajandusministeerium tegeleb ainult põllumajanduse toetamisega, kuid eeltoodust nähtub suurepäraselt, kui erinevate valdkondade arengusse ministeerium läbi MAK 2007-2013 panustab. Samuti peegeldab kirjeldatu põllumajanduse rolli muutumist ühiskonnas ja põllumajanduspoliitika arengut.

Põllumajandus on traditsiooniliselt olnud üks maapiirkonna arengu olulisi suunajaid, kattes meie toidulaua, olles tööandja, kujundades maastikke jne. Samas ei ole Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika juba ammu enam üksnes toidutootmispoliitika, vaid peegeldab endas põllumajanduse kasvavat multifunktsionaalsust.

Tänapäevane põllumees ei tooda enam mitte üksnes toitu, vaid selle kõrval ka muid hüvesid, millest igaüks meist otseselt või kaudsemalt osa saab, olgu selleks kliimastabiilsus, bioloogiline mitmekesisus, avatud maastikud jmt.

Maaelu arengu poliitika lisandumisega ühisesse põllumajanduspoliitikasse on senisest fokuseeritumalt hakatud tegelema põllumajanduse konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, avaliku hüve aspektidega.

Vähem tähtsaks ei saa pidada ka seda, et seeläbi on maapiirkonna arengut hakatud käsitlema terviklikumalt. Valdkonnad, millega tegeldakse, ulatuvad inimeste arendamisest kuni kohaliku elukeskkonna kujundamise ja kogukonna kaasamiseni. Seeläbi on mõistetud, et maapiirkonnas püsimiseks vajab inimene lisaks töökohale ka teenuseid kohapeal, võimalusi oma piirkonna arengu kujundamises kaasa rääkida jne.

Kõike maapiirkonna probleeme ei lahenda

MAK 2007-2013 kaudu on palju asju maapiirkonnas ära tehtud. Samas ei ole maaelu arengu poliitika võtnud endale ambitsiooni lahendada kõik maapiirkonna probleemid.

Kuivõrd maaelu arengu poliitikat rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, siis nagu ka fondi nimetus viitab, tegeldakse selle raames ikkagi põllumajandusega ning sellega seotud maaelu ja maapiirkondade arengu aspektidega.

Kõigi maapiirkondade probleemide lahendamine saab toimuda üksnes eri poliitikate koosmõjus, kus Eesti kui terviku arengut silmas peetakse. Uue programmiperioodi ettevalmistused nii Euroopa Liidu kui Eesti tasandil on käimas. Välja on pakutud mitmeid võimalusi, kuidas poliitikate koosmõju parandada. Oluline on, et see ka ära kasutataks.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo