Jõgevamaa Koostöökoda muudab oma arendusstrateegiat (Jõgevamaa Koostöökoda) |
Allikas: Vali Uudised paberleht, Helve Tamm
9. aprill 2010. a |
Käsil on MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda tegevuspiirkonna gruppide arendusstrateegia muutmine, mis tulenes mitmetest tegutsemisaja käigus ilmnenud probleemidest.
Jõgevamaa Koostöökoda on Leaderi tegevusgrupp, mis edendab maaelu Jõgevamaal. Koostöökojal on praeguseks juba üle 90 liikme, kes kogunevad vähemalt kolm korda aastas üldkoosolekul. Jooksvaid tegevusi korraldab 11-liikmeline juhatus ja kahe töötajaga büroo. Arengukava 2008-2013 võeti vastu 2008. aastal ja alates aastast 2009 avati esimese taotlusvoor Leaderi projektide rahastamiseks.
Nüüdseks on selgunud, et maha pandud piirsummad (1 miljon krooni) on liiga suured. Probleem seisneb selles, et paljud taotlejad küsivadki maksimumi, arvestamata sellega, kas nimetatud summat on neile ka reaalselt vaja.
Koostöökoja juhatuse liige, Põltsamaa piirkonna kohalike omavalitsuste esindaja ja Pajusi vallavanem Reet Alev tunnistas, et kahjuks tuleb üsna tihti ette selliseid juhtumeid, kus taotluse esitaja(d) pole oma ideid korralikult läbi või lõpuni mõelnud. Kui ideele juba positiivne vastus on öeldud, hakatakse äkki tegijaid muutma, ei osata hiljem saadud summaga midagi õieti peale hakata, idee vajab lisadokumente, kuid neid pole jne, jne.
Alev tõi näitena sellisegi olukorra, kus ideena on pakutud projektirahade eest omale maale tiigi või grillimise koha rajamist.
„Viis aastat, nagu reegel ette näeb, lubatakse koht avalikuks kasutamiseks hoida ja siis ei või iial teada, mis edasi saab. Sellisel moel raha hankimine võib olla tõesti mingi kaval isiklik äriidee. Maaelu edendamise projektide puhul tuleb aga tõsiselt mõelda, kui suur kasusaajate grupp selle kõige taga tegelikult on, " mõtiskles vallavanem.
Samuti on ilmnenud, et meetmed on sõnastatud väga üldiselt ja neist on raske välja lugeda konkreetseid tegevusi. Puuduseks on kujunenud maakonna kolmeks piirkonnaks jagamine, mis takistab ühiste eesmärkide saavutamist, vähe on kajastatud üldse ühistegevust ja tööd noortega ning vananenud on ka statistilised andmed.
MTÜsid sirgub nagu seeni
Kolmel peetud koosolekul leiti, et ühistegevuse käigus ei tohiks siiski maakondlikud projektid hakata alla neelama piirkondlikke tegemisi. Tõsiseks kaalumise kohaks on siin see, mil määral tuleks toetada suuri ja mil määral väiksemaid ettevõtmisi. Siiski ei saa veel rääkida kolme piirkonna kaotamisest, kuna mullune II ideevoor aitas siiski kaasa nõrgemate piirkondade arengule. Pigem kaalutakse taotlemisaktiivsuse ühtlustamist.
Tegevusaja käigus on selgunud, et ettevõtetele on taotlustevaheline periood liiga pikk, ning leiti, et mitmeetapiliste projektide puhul oleks parem, kui teise etapiga saaks alustada varem, kui praegune protsess võimaldab.
Kaaluti sedagi, et viia alla elukeskkonna parandamise projektide maksimumsummasid. Ettevõtluse puhul võiksid need siiski samaks jääda. Ka arvatakse, et ettevõtjad peaksid keskenduma rohkem turunduse ja koostöö-alastele tegevustele ning panustama vähem otseinvesteeringutele.
Kuigi soovitakse lisapunktidega igati toetada uusi tegijaid ning motiveerida uusi taotlejaid, peitub selles oht, et need võivad põhjustada ohjeldamatult uute MTÜde loomist. Sellekohane praktika, kus mingi ühekordse tegevuse jaoks luuakse kohe järjekordne MTÜ, on koostöökojal juba olemas.
Rahastamismeetmed on muutumas
Praeguseni on koostöökojas rahastatavateks meetmeteks olnud: „Aktiivne kogukond", „Olla, tulla, jääda" ja "Ettevõtluskeskkond, uued turud ja koostöö".
Nüüd kaalutakse hakata rahastama vaid kahte meedet: „Aktiivne kogukond" ehk nn pehmete tegevuste valdkond ja „Atraktiivne elukeskkond" ehk tegevused investeeringuteks.
Tehtud ettepaneku põhjal antaks alustava ja noore ettevõtja puhul toetust 60% projekti abikõlblikest kuludest, kohalikud omavalitsused saaksid toetust küsida kuni 80% abikõlblikest kuludest ning MTÜdel oleks võimalik endale toetust küsida kuni 90% abikõlblikust tegevusest.
Toetussummade piirmääradeks oleks nn pehmetel projektidel 100 000 krooni (maakondlikel 300 000 krooni), investeeringuprojektidel kuni 500 000 krooni ja ettevõtlusprojektidel kuni 1 miljon krooni.
Lõplik otsus ja sellekohane hääletamine toimub järgmisel üldkoosolekul, esialgsete andmete kohaselt suvel.
Idee peab toetama kohalikku arengut
Teadmiseks neile, kes kaaluvad tulevikus oma ideedele rahatiivad külge kasvatada - koostöökoja taotluste läbivaatamine toimub kahes etapis. Esimeses etapis ehk ideedevoorus hinnatakse taotluste vastavust koostöökoja arengukavale ja rakenduskavale.
Koostöökoja liige MTÜ Lustivere Hooldekodu juht Hille Uus lisas, et kes tahab täpsemalt teada, kas tema idee saaks rahastust, peaks kõigepealt läbi lugema ühingu arengukava. Sinna on kirjutatud iga piirkonna areng ja vajadused.
Esimeses etapis positiivse vastuse saanud taotlused tuleb seejärel vormistada PRIA taotluseks, mille koostöökoja eksperdid ja juhatus uuesti üle vaatavad ning vajadusel järelepärimisi teevad. Seejärel saab taotluse esitada Jõgevamaa Koostöökojale tehnilisse kontrolli.
Leaderi tegevusgrupi rahastamisperiood kestab 2013. aastani. Mis pärast seda edasi saab, ei teadnud koostöökoja tegevjuht Aive Tamm veel öelda, kuid usub, et ühingu tegevus sellega veel ei lõppe. |
Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond 
Sisukaart
Prindi
Üles