EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

EESTI PÄEVALEHT (ELU MAAL): Rannakalur peab ajaga kaasas käima (Kalandusvõrgustik)

Allikas: Eesti Päevaleht; Signe Kalberg
28. september 2012. a

Rannakalurid saavad püütud kala väärindades oma töö pealt rohkem teenida, seda toetab ka Euroopa Kalandusfond.

Euroopa Kalandusfondi meetme 4.1 "Kalanduspiirkondade säästev areng" üks eesmärk on ka see, et kalurid vääristaksid kala ning teenik­sid nõnda rohkem. „See on teostatav, kuid võtab aega ja nõuab kalurite koostööd," ütleb Lembo Pikkamäe, Virumaa Rannakalurite Ühingu tegevjuht.

Kõige kindlam on kala väärindada ehk teda tuleks kind­lasti rookida, fileerida, suitsu-tada, soolata, röstida ja val­mistada muid kalatoite. Selleks peab kalur registreerima ennast kodus toidu valmistajaks vete­rinaar- ja toiduametis.

Neid kalureid, kes ka ise kalale lisaväärtust tahaksid või suudaksid anda, pole palju. „Ega värskest kalast lahtisaamisega probleemi pole, kuna seda nõu­takse rohkem kui pakkuda suu­detakse. Küsimus on eelkõige tasus, sest rannakalur peaks oma töö eest saama suuremat tulu. Kui kalurid on eakas, kes on pensionil või kohe-kohe jää­mas, ei hakka ta kala väärinda-misega vaeva nägema. Noored on tragimad kalaga midagi ise ette võtma," selgitab Pikkamäe.

Ostja hindab kala

Heaks eeskujuks on Narva-Jõe­suus tegutsev füüsilisest isikust ettevõtja, 41-aastane kalur Sergei Gordejev, kes valmistab kalakonserve: marineeritud meritinti ja röstitud silmusid marinaadis ning kuivatab meri­tinti. Sergeil on selleks renditud ruumid Narva-Jõesuu linnava­litsuselt.

Euroopa Kalandusfondi meetmest 4.1 taotles ta toetust 6513 eurot, lisas omalt poolt veel juurde ning remontis selle raha eest ruumid ja ostis tootmiseks vajaliku sisseseade.

"Olen kala töödelnud juba kolm aastat ja leian, et kalur peaks ise oma püütud kala ümber töötlema. See on kasu­lik nii talle kui ka Eesti riigile, pakkudes oma kvaliteetse too­danguga konkurentsi suurtele kalatööstustele," ütleb Gorde­jev. Ta on rentinud Narvas Pris­mas paariruutmeetrise pinna, kus nädalas kord-paar ise oma tooteid müüb.

«Kaubast lahtisaamisega pole muret, inimesed teavad, mis on maitsev ning kvaliteetne ja pigem tuleb kaubast puu­dust kui üle jääb," kinnitab ta. Põhilise töö, alustades püügist ja lõpetades toodete müügiga, teeb Sergei ära ise, vahetevahel on tal kala töötlemisel abiks ka ema või sugulased. Tulevikus võib äri laienedes tulla kõne alla ka abilise palkamine.

Valmale kerkib kalatööstus

Võrtsjärve ääres on kutselise kalapüügiga tegelenud osaühing Sandemer OÜ kuus aastat, kala ja kalatoodete otseturundusega „Võrtsjärve kalad" nime all neli aastat. «Omame püsimüügikohti Valga turul ja Tallinna kalaturul, käesoleva aasta lõpus hakkame kauplema ka Lasnamäe turul," ütleb osaühingu juhatuse liige Heli Sillandi. Kui aga PRIA kii­dab heaks nende 271 512 euro suuruse toetuse taotluse, kerkib järgmise kahe aasta jooksul Vii­ratsi valdavaimasse multifunkt­sionaalne tootmishoone, mis ker­gendab ka kohalike kalapüüdjate elu, sest selles hakkab osaühing ümber töötlema muu hulgas ka kohalike kalurite püütud kala.

Praegu on nii, et värske kala müüb kalur esmakokkuostja-tele, kusjuures sageli ei ole või­malik kogu püütud kala korraga müüa, kuna kokkuostjate huvi on peamiselt vääriskala - anger­jas, koha, ahven. Nimetatud lii­kide puhul määrab hinna kõr­gendatud nõudlus, kuid ülejää­nud kala jaoks tuleb leida kaluril ise turg. Pärast Valma kalatöös­tuse valmimist on Võrtsjärve kaluritel soovi korral võimalik müüa kogu oma püük (sh ka särg, säinas, latikas ja muud kokkuostjate seas mitte väga nõutud liigid) õiglase hinnaga n-ö kohe püügilt tulles ja ta ei pea enam ise erinevatele kala-liikidele ostjaid otsima.

Konkurentsivõimelist müü­gihinda on võimalik kaluritel saada sõltuvalt kala kvaliteedist/ värskusest, kuna püütud kala ei tule mitmekümnete või sadade kilomeetrite kaugusele töötle-misse transportida, mille tõttu kannatab kvaliteet.

«Seepärast kulub Võrtsjärve kaluritele hädasti ära kodu lähe­dal asuv kalatööstus, mis saab osutada teenust nagu näiteks kala rookimine, sügavkülmuta-mine, suitsutamine või ka erine­vate purgitoodete valmistamine või siis ostab ümbertöötlemi­seks kala kaluritelt ära," loetleb Sillandi uue tööstuse pakutavaid teenuseid ja võimalusi. ,Ja on vähe neid, kes ei teaks Võrtsjärve suitsuangerjat või marineeritud angerjat!" lisab ta.

Kuna osaühingul on mitme. aasta pikkused kogemused kala ja kalatoodete müümisel, siis tuntakse klientide vajadusi ning kala turustamisel probleeme ei kardeta. Samuti on olemas jaekaubanduse huvi erinevate toodete vastu.

Vaata artiklit siit


3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo