EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo
Kohalikud tegevusgrupid
Maainfo
UUDISED
Maainfo
NÄDALAINFO
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
Sümboolika
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
Kalender
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
2014-2020 EMKF strateegia koostamise materjalid
Maainfo

UUDISED

   

PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Strateegia: Eesti kalakasvatustoodang võiks olla kümme korda suurem

Allikas: Põllumajandusministeeriumi pressiteade
11. september 2013. a

 Eesti kala- ja vähikasvatuste toodang peaks olema praegusest kümme korda suurem ja kohalikud vesiviljelejad võiksid siseturul jõuda 50%-se turuosani, selgub täna põllumajandusministeeriumis esitletud vesiviljeluse arengustrateegiast aastateks 2014-2020.

„Euroopa Kalandusfondi toel on viimastel aastatel loodud Eestis päris suur võimekus vesiviljeluseks. Rahastatud projektide maksimaalne tootmismaht on 4300 tonni vesiviljelussaadusi aastas,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.  „Praegu müüvad Eesti vesiviljelejad aastas ligi 400 tonni kasvanduse kala ja vähki aastas. Seega võiks meie kalakasvatuste toodang olla praegusest kümme korda suurem,“ märkis Seeder.

Arengustrateegia toob välja, et vesiviljeluse sektoril seisab ees väljakutse tagada kodumaise kasvatatud kala konkurentsieelis imporditud kala ees.

„Strateegia pakub välja meetmete paketi, kuidas Eesti vesiviljeluse sektor jõuaks 2020. aastaks koduturul 50%-se turuosani ja suudaks ka oma toodangut senisest enam eksportida,“ ütles kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron.  „Ekspordipotentsiaali näeme eelkõige angerja, siia ja tuurlaste, aga ka ahvena ja koha kasvatamisel, kus on väga oluline teha koostööd teadlastega.“

Arengustrateegia rõhutab, et vesiviljeluse valdkonna peamine võimalus seisneb koostöös. „Sektori peamine potentsiaal seisneb koostöös, eriti läbi tootjaorganisatsioonide, kus tuleb tähelepanu pöörata lisaks tootmisele ka tootearendusele ja turundusele,“ ütles Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi projektijuht Jüri Sakkeus. „Enne kui lähme edasi mahukate investeeringutega, peame mõtlema, kuidas me toodangut edasi väärtustame ja kellele müüme.“  

Vesiviljeluse arengustrateegia 2014-2020 valmis Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-Uuringute Instituudi ja Eesti Maaülikooli juhtimisel, strateegia väljatöötamises osalesid Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Eesti Vesiviljelejate Liit, tootjaorganisatsioon Ecofarm, Kalanduse Teabekeskus, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Põllumajandusministeerium ja Keskkonnaministeerium. Strateegia koostati Põllumajandusministeeriumi tellimusel.

Strateegiaga saab tutvuda http://www.agri.ee/public/vesiviljelus_2020.pdf  



Pressiteate edastas:

Karin Volmer
Põllumajandusministeerium
pressiesindaja
tel 625 6254 / 5696 4876
karin.volmer@agri.ee


3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo