EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo
Kohalikud tegevusgrupid
Maainfo
UUDISED
Maainfo
NÄDALAINFO
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
Sümboolika
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
Kalender
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
2014-2020 EMKF strateegia koostamise materjalid
Maainfo

UUDISED

   

MAABLOGI: 10 punkti, mida peaks teadma Läänemere kala söömisest

Allikas: Maablogi, Martin Minjajev,
19. november 2013. a

Eile rääkis põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev Terevisioonis Läänemere kalade dioksiinisisaldusest. Toome välja 10 punkti, mida kalasõber peaks teadma Läänemere kalast ja selle söömisest. Eestis müüdav kala on tervisele ohutu.
Ärge nõudke turul suuremat räime. Keskmine räim on tervisele täiesti ohutu ja seda võiks süüa kuni 300g nädalas. Foto: Tiit Koha

Ärge nõudke turul suuremat räime. Keskmine räim on tervisele täiesti ohutu ja seda võiks süüa kuni 300g nädalas. Foto: Tiit Koha

Jah, maailma enim uuritud veekogu Läänemerd iseloomustab mitmete saasteainete kõrge tase. Dioksiine ja dioksiinilaadseid PCB-sid on kokku umbes 400 erinevat ühendit, millest toksilised on umbes 30 – Läänemere kalad sisaldavad rohkem saasteaineid kui Põhja-Atlandi kalad. Need ühendid säilivad pikaajaliselt keskkonnas, bioakumuleeruvad toiduahelas ning võivad ohustada inimeste tervist ja keskkonda.
Tervisele ohtlikku dioksiini leidub kõige rohkem Läänemere põhjaosas, eriti Botnia lahes. Soomes lahes on seda vähem ja mere lõunaosas on olukord üsna rahuldav. Teadlaste andmed näitavad, et olukord Läänemeres on paranemas.
Ennekõike on probleem seotud loodusliku lõhe (NB! mitte kasvanduse lõhe) ja räime ehk rasvase kalaga, kuna dioksiin ladestub rasvkoes.
Keskmisest kõrgema riskiastmega dioksiinide toksilise toime suhtes on üldjuhul lapsed ja noorukid kuni 18. eluaastani. Eriti aga vastsündinud, vanurid, rasedad ning need, kellel on allergilised haigused, verehaigused, kopsutuberkuloosi aktiivsed vormid, kesknärvisüsteemi haigused, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid.
Eesti ei luba oma turule ohtlikku kala – räimed ja kilud sorteeritakse suuruse järgi ning müüa tohib praegu ainult kuni 17cm pikkust räime ja kuni 12,5 cm pikkust kilu. Selline räim ja kilu on tervisele ohutu. Eestis püütakse looduslikku lõhet väga vähe (nt 1. novembri seisuga on Eesti kalurid püüdnud ca 1566 isendit) ja Eestisse imporditakse peamiselt kasvanduste lõhet.
Ärge nõudke turul suuremat räime! Keskmine räim on tervisele täiesti ohutu.
Menüüs peaks olema natuke räime, natuke lõhet, aga kindlasti koha, ahvenat ja lesta ehk vähem rasvaseid kalu.
Kilu, räime, angerjat ja meriforelli võiks süüa kuni 300g üht liiki kala nädalas. Kalakonservide sõbrad võiksid piirduda 360 g sprottide ja 480 g vürtsikiluga nädalas.
Läänemerest püütud lõhet (NB! Ei käi kasvanduse lõhe kohta!) ja jõesilmu võiks süüa 1-2 korda kuus, kokku kuni 500g.
Teadaolevalt on kala hea oomega-3 rasvhapete allikas ja iseäranis rasvase kala tarbimine on kasulik südameveresoonkonnale. Kala tarbimisest ei tohi kindlasti loobuda, aga soovitatav on hajutada terviseriske ja süüa erineva rasvasisaldusega kalu.

Vaata ka, mida rääkis Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev dioksiinidest Terevisioonis: http://uudised.err.ee/index.php?06291454.

Rohkem infot dioksiinide seirest Põllumajandusministeeriumi (aastad 2002-2008) ja Veterinaar- ja Toiduameti (alates 2007) kodulehtedel.

MAABLOGI: Mis on jääk- ja saasteained toidus?

Martin Minjajev, toiduohutuse osakonna juhataja

September 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
      


3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo