- 12.02.2021 EIP-AGRI: Intervjuu Ando Eelmaaga "Minimaalne süsinikujalajälg"
Põllumajandus ja kliimamuutused on tihedalt seotud. Põllumajandus on küll kasvuhoonegaaside allikas (10% inimtegevuse koguheitest), kuid samal ajal on sellel suur potentsiaal siduda ja säilitada süsinikku taimedes, puudes ja mullas. Paljud põllumajandusettevõtted ja projektid tegelevad süsinikubilansi optimeerimisega ja aitavad seega kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele.
Kloostrimetsa talu eestvedaja Ando Eelmaa tegutseb minimaalse süsinikdioksiidi jalajälje põhimõttel, mis on ettevõttele too
- 10.02.2021 MAHEKLUBI: mahemess ja kongress 2021
17.-19. veebruaril toimub veebis maailma suurim mahemess ja kongress BIOFACH/VIVANESS 2021 eSPECIAL.
Kongressi programmis on palju huvitavaid seminare, kogu programmiga saab tutvuda siin: https://www.biofach.de/en/biofach-congress/programme
Mõned teemasoovitused:
17. veebruar
Policy Day: 25% European Land in Organic by 2030
World of Organic Agriculture
The European Market for Organic Food at BIOFACH eSPE
- 08.02.2021 SAKSAMAA: Mahepõllumajanduslikud näidisettevõtted
Saksamaal tegutseb üle 23 000 põllumajandusliku ettevõtte vastavalt mahepõllumajanduslikele juhistele. Saksamaa põllumajanduse ja maaeluga tegelev ministeerium kinnitas nendest 290 tunnustatud mahepõllumajanduse näidisettevõtteks. Need ettevõtted on aastaid tegutsenud mahepõllumajanduse kriteeriumide järgi ja peaaegu kõik on ka mahepõllundusühistu liikmed.
Näidisettevõtted avavad oma uksed ava
- 25.01.2021 PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET: Mahepõllumajandusliku toodangu andmed tuleb esitada 1. veebruariks
Mahepõllumajanduse valdkonnas tegelevatel ettevõtjatel tuleb Põllumajandus- ja Toiduametile esitada 2020. aasta andmed 1. veebruariks.
Mahetootjatel tuleb esitada üleminekuaja läbinud põllumajandusmaal ehk mahepõllumajandusmaal kasvatatud põllumajanduskultuuride, seente ja katmikkultuuride saagi kogused, mitteharitavalt alalt korjatud taimede ja seente kogused, üleminekuaja läbinud loomadelt ning lindudelt saadud looma- ja linnukasvatussaaduste kogused ning mesilasperedelt saadud mesindussaadu
- 17.01.2021 EUROOPA PROJEKTID: Agroökoloogia ja mahemajandus
Organic Eprints on rahvusvaheline avalik arhiiv materjalidele, mis on seotud mahepõllumajandusliku toidu ja põllumajanduse uurimisega. Arhiiv sisaldab elektroonilisi terviktekste koos bibliograafilise teabe, kokkuvõtete ja muude metaandmetega. Samuti pakub see mahepõllumajanduse uurimistöö raames teavet organisatsioonide, projektide ja rajatiste kohta.
Efficient Carbon, Nitrogen and Phosphorus cycling in the Europea
- 08.01.2021 MTÜ MAHEKLASTER: Mahepõllukultuuride leheväetised ja nende kasutamise kasvufaasid
Millist probleemi projekt lahendab?
Tegevuse eesmärk oli välja selgitada sobivaimad mahepõllumajanduses lubatud leheväetised ja töötada välja Eesti oludele sobiv kasutustehnoloogia. Turule tuleb järjest rohkem erinevaid mahetootjatele lubatud leheväetisi ja tootjate huvi nende kasutamise vastu on suur. Samas on leheväetamise kogemused, eriti põllukultuuride osas, vähesed nii meil kui ka teistes riikides.
Projeti tulemused
Leheväetamine on üks samm efektiivse maheviljelusse sobiva te
- 08.01.2021 OÜ GURMEEKLUBI: Mahetoodangul põhineva teisese tooraine väärindamine gurmee-toidukontsentraatideks
Millist probleemi projekt lahendab?
Toiduainete toodangu maht vastab üldjoontes elanikkonna bioloogilistele vajadustele, kuid toidu ebaühtlase kättesaadavuse tõttu kannatab maailmas kuni miljard inimest nälja all. Eriti suur on defitsiit valkude, sealhulgas loomse proteiini osas.
Teisest küljest ei ole loomsete valkude tootmine loodussäästlik, sest selleks kulutatakse maailmas suures koguses sööta. Näiteks 1 kg kondiga liha tootmiseks, milles on u 25% valku, kulub sõltuvalt loomaliigist kesk
- 08.01.2021 ALLEW MAGUSAMEISTER OÜ: Külmpressimis-meetodil valmistatud mahebatoonide tehnoloogia ja tootegrupi väljatöötamine
Millist probleemi projekt lahendab?
Nii mahetootjate arv kui ka mahepõllumajandusmaa pindala on Eestis viimase kümnekonna aasta jooksul märgatavalt suurenenud. Mahetoodangu tarbimine on üha kasvav trend, mille taga on ühelt poolt inimeste elatustaseme tõus ning teisalt huvi ja teadlikkuse kasv toidu toiteväärtuse, päritolu ja toorme kasvatustingimuste osas. Üha enam eelistavad tarbijad osta ka kodumaist toitu, seejuures pööratakse tähelepanu ka tooraine päritolule. Lisaks elavdab kodumaise
- 21.10.2020 MAAELU: Väikeses koguses mahetoodete müük muutub tulevikus lihtsamaks
Riigikogu maaelukomisjon arutas eelnõu, mille järgi ei pea väikeses koguses pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid otse lõpptarbijale müüva isiku ettevõttel tulevikus enam olema temalt seni nõutud tunnustust, kuid ta peab oma tegevusest teavitama tulevast põllumajandus- ja toiduametit.
Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm avaldas lootust, et muudatus annab mahedat toitu kasvatavatele talumeestele võimaluse keskenduda oma põhitööle, kuna enam pole vaja tegeleda sertifikaadi taotlemise
- 06.07.2020 EIP-AGRI: Eesti Maheklaster
MTÜ „Eesti maheklaster” loodi 2015. aastal eesmärgiga viia ellu projekte mahepõllumajandussektori arengu toetamiseks Eestis.
2017. aastal käivitati Eesti maaelu arengukava 2014-2020 koostöömeetme (M16) raames toetatav viieaastane tegevuskava „Innovatsioon mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses”, kus katsetatakse uuenduslikke ja kergesti rakendatavaid tehnoloogiaid põllukultuurides ja köögiviljatootmises, et suurendada tootmise efektiivsust ja tootlikkust. Kava eesmärk on suurendada ka majandusl
- 01.06.2020 MAABLOGI: Kuidas viia mahetoit koolidesse? Võrumaa mahetoiduhuvilised jagavad kogemusi
Mahetooraine jõudmine koolide ja lasteaedade köökidesse on Eestis pikalt teemaks olnud. Kuigi paljud huvilised on mahetooraine kasutamisega alustanud, kipuvad algatused aja jooksul soiku jääma. Mida teha, et ideed saaks teoks, ja kuidas tegutsetakse selle nimel Võrumaal, sellest kirjutab Piiriveere Liidri projekti "Mahe ja Muhe" juht Kaja Kesküla.
Võrumaa soovib saada Eesti esimeseks mahepiirkonnaks
Projekt Mahe ja Muhe sai alguse Võrumaa loometalgutelt "Vunki mano 2018", kus seltskond ma
- 23.04.2020 PIIRIVEERE LIIDER: „Mahla töötlemise ja villimise seadmed“. Vaslamäe Mahe OÜ
Investeeringu sisu:
Mahla töötlemise ja villimise seadmete soetamine: pastörisaator koos villijaga, veepress, marjamuljuja, isobaarne villimisseade, kogumis- ja puhastusvann, mahla kotivillija ning hoidmise ja pumpamise seadmed.
Talu tegeleb marjade ja õunte kasvatamise ning nende töötlemisega. Probleemiks on töötlemisseadmete väike tootlikkus. Mahla turustamisega alustati 2015. a. Nõudlus looduslikult puhaste mahlatoodete järgi on suurem, kui suudetakse pakkuda. Samal ajal marjapõõsad a
- 04.02.2014 MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) mõttekoda "Innovatsioon loomakasvatuses"
Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevuse rakendamise ettevalmistamiseks korraldas Maamajanduse Infokeskus koostöös Põllumajandusministeeriumiga 29. jaanuaril 2014 loomakasvatuse valdkonna EIP mõttekoja, kuhu kaasati Eesti loomakasvatussektori esindajad ja antud teemaga seotud isikud. EIP mõttekoja "Innovatsioon loomakasvatuses" eesmärgiks oli eelkõige kaardistada antud valdkonnas probleemid ja kitsaskohad ning leida ühishuvi, mida läbi EIP töörühma tegevuskava lahendada. Loomakasvatuse te
- 09.01.2014 PEIPSI RANNIK: Võõpsu sadamaala arenduse II etapp on valmis
Euroopa Kalandusfondi toel ehitati Võõpsu sadamaala 11 arendusetapil sadamasse slipp. paatide treilerite parkla, rajati paadisild ning täiendavalt eemaldati jõepõhjasetted. Ehitustööd Võõpsu sadamas aga ei lõppe, vaid jätkuvad III etapi ehitustöödega, mida toetab samuti Euroopa Kalandusfond. III etapil puhastatakse sadama paadikanal, rajatakse telkimisplats koos lõkkekohaga, ehitatatakse sadamaala valgustus ja elektrivarustus, paigaldatakse sadamaalale prügikastid ning soetatakse kolm vesijal
- 26.11.2013 EUROOPA VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskirja eriväljaanne "Horizon 2020"
25. novembril 2013 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja eriväljaanne "Horizon 2020" .
Horizon 2020 töökava eelnõu on kättesaadav veebil. Euroopa Komisjon tegi kõigile teatavaks Horizon 2020 töökava eelnõu. Esimene Horizon 2020 taotlusvoor pakub mitmeid võimalusi taotleda toetust järgmistele tegevustele: innovatsiooni ja arendustöö tegevused põllumajanduses, toidu tarneahela väljakujundamine/edasiarendamine, maapiirko
- 17.11.2013 EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse rahastamisprogramm "Horisont 2020"
Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammi „Horisont 2020“ üldeesmärk on püüda luua ideid ja töökohti ning edendada majanduskasvu. Teadusuuringud ja innovatsioon aitavad luua töökohti, saavutada heaolu, parandada elukvaliteeti ning pakkuda üleilmseid avalikke hüvesid.
Tänu neile saavutatakse teaduslikud ja tehnilised läbimurded, mida on vaja kiireloomuliste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks. Investeeringud kõnealuses valdkonnas toovad endaga kaasa ärivõima
- 14.11.2013 EUROOPA VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 3
03. novembril 2013 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja kolmas number.
HORIZON 2020
Innovatsiooni ja arendustöö rahastamisvõimalused ELi programmist Horizon 2020. 11. detsembril 2013 avatakse Euroopa Komisjoni poolt esimene Horizon 2020 taotlusvoor. Taotlusvoor hõlmab mitmeid võimalusi toetuse taotlemiseks, näiteks innovatsiooni ja arendustöö tegevusi, mis on suunatud põllumajanduse sektori probleemide lahendamisele
- 12.11.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa piirkondade ja linnade nädal: Euroopa innovatsiooni partnerlusest
Helena Pärenson Eesti Taimekasvatuse Instituudist annab ülevaate Euroopa piirkondade ja linnade nädalal korraldatud töögruppidest, kus ta osa võttis.
TÖÖGRUPP: Erimeelsuste ületamine:
1. Ülikoolid ja teised teadusasutused, kui teadmistel ja innovatsioonil põhineva majanduse kuraatorid (Universities and other research institutions as guarantors of a knowledge- and innovation-based economy)
2. Teadmussiire kui aruka majanduskasvu võtmetegur (knowledge transfer as a key to smart growth)
S
- 23.10.2013 EUROOPA VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 2
02. oktoobril 2013 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja teine number.
TEADMISTE JAGAMINE:
EIP seminar: Innovatsiooni Maaelu Arenguks programmeerimine. 26.-27. juunil 2013 kohtusid piirkondlikud ja riiklikud korraldusasutused erinevatest ELi liikmesriikidest Madriidis. Eesmärgiks oli arendada ja süvendada arusaamist EIP juhenditest ja õigusnormidest, hinnata edusamme EIP programmeerimises, ära õppida mõned uued rakenda
- 19.09.2013 EUROOPA VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 1
Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkt (EIP AGRI Service Point) on välja andnud oma esimese uudiskirja, milles on kajastatud järgmised teemad ja artiklid:
TEADMISTE JAGAMINE:
Euroopa innovatsioonipartnerlus - põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus on loodud selleks, et kiirendada innovatsiooni põllumajanduses. Infot Euroopa Komisjoni algatatud EIP teema kohta leiab põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebilehelt - ec.europa.eu/agriculture/eip/ind
- 31.08.2011 KOIT: Ilus ilm meelitas Lüübnitsa sibula ja kalalaadale ligi 5000 külastajat (Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu)
Ilus ja kuum ilm meelitas laupäeval Lüübnitsasse palju rahvast. Tallinnast tuldi lausa suurte reisibussidega. Mikitamäe valla arendusnõuniku Maivi Laari andmetel külastas 11. korda toimuvat laata koos müüjate ja esinejatega pea 5000 inimest ehk niisama palju kui möödunud aastal.
Müüjaid 'pii niisama palju kui eelmisel aastal ehk 177, sh 40-50 sibula- ja tosinkond küüslaugumüüjat. Kui teeäärsed kauplejad küsisid sibulakilo eest 1,20-1,50 eurot, siis laadal valdavalt kaks eurot, sh 5-kilosest kot
- 05.08.2011 PEIPIS RANNIK: Lohusuu kalalaat oli eriline
9. juulil 2011. aastal toimus Lohusuus taas kalalaat. Kuigi korraldame Lohusuu Rannakultuuriseltsiga kalalaata juba üheksandat korda, oli see aasta siiski eriline. Laat toimus uuel platsil, kus asub vastvalminud laululava ja ka jõgi on vahetus läheduses. Tööd oli sellel aastal kuhjaga. Külvati uus muru, riisuti, kasteti, koristati - kõik ikka selleks, et pakkuda külastajatele meeldivamat laadameeleolu. Uue platsi plussideks sai kindlasti asukoht jõe ääres, kus olid head suplemisvõimalused.-E
- 19.11.2010 POSTIMEES: Lõbusad laadad tõmbavad kohaliku elu käima
No tere! Kas sibulad ostsid ära?" kõlavad rõõmsad tervitused, kui suveajal Peipsi äärde mõnele laadale satud. Nii ka järjekorras juba kuuendal Kalevipoja kala- ja veefestivalil, kus lisaks sibulate ostmisele sai mekkida tõelist uhhaad ja paljakäsi angerjat püüda.
Sel laupäevasel päeval voorib otse Mustvee külje alla Kasepää küla poole, nii palju autosid, et nendega on kaetud terve põld ning hilisemad saabujad peavad kaua parkimiskohta otsima. Heina ja autode vahel säravad küll ka liiklusregule
- 30.08.2010 Kallaste kala- ja sibulalaada hitiks oli suitsurääbis
Täna toimunud Kallaste sibulalaadal oli palju sibula ja küüslaugu müüjaid, kuid vähe kalamüüjaid.
Kõige kiiremini läks suitsurääbis. AS Peipsi Kalamees müüja sõnul on kalanappuse põhjuseks püügikeeld, mistõttu Peipsilt kala ei saa. Nende kala pärineb eelmise aasta suvest kui koostöös teadlastega tohtisid püüda 500 kilo rääbist. See pandi kohe sügavkülma ning tänavu laatadel käiakse suitsurääbist müümas. Loe edasi...
- 05.08.2010 PEIPSIMAA: Peipsimaa tuntuse suurendamiseks on käimas mitmeid arutelusid
Peipsimaad võib pidada eriliseks turismiobjektiks tänu piirkonna omanäolisele kultuurile, ajaloolistele mälestusobjektidele, maitsvatele kohalikele roogadele ning veemõnude nautimise võimalustele. Kuidas aga tõhustada turismiettevõtjate omavahelist koostööd ja suurendada Peipsimaa tuntust? Vastust sellele on alates 2010.a. jaanuarist otsinud piirkonna kohalike omavalitsuste, mittetulundusühingute, ettevõtjate ja Leader tegevusgruppide (Peipsi-Alutaguse Koostöökogu, Jõgevamaa Koostööko
- 13.07.2010 Lohusuu laat: Saaremaist eelistatakse ka Peipsi ääres
Laupäeval Lohusuu kalalaadal saaremaiseid tooteid müünud Vesta Suusteri kaubakastid olid laada lõppedes pea täiesti tühjad, samas kui mitmed teised kaubitsejad pidid täis kastid autodele tagasi laadima. Loe edasi...
- 29.06.2010 Peipsi ääres tuleb viis kalalaata
Kasepääl kavandasid suviseid kalanduslikke ühistegevusi Peipsi kalanduspiirkonna omavalitsuste, kalandusettevõtjate ja kolmanda sektori esindajad. Tänavu korraldatakse suvel ühistööna kuus üritust, neist viis on seotud kalalaatadega.
Tänavu peetakse Lohusuu VIII kalalaat, Võõpsu VII kalameestepäev, VI Kalevipoja Kala- ja Veefestival, X Lüübnitsa sibula-ja kalalaat ning Kallaste kala-ja sibulalaat. Veel korraldatakse 14. -21. augustini Peipsi kalanduspiirkonna kalandusnädal, kus kavas mitmed kal
- 04.06.2010 Peipsimaa külastuskeskus avab uksed
Äsja korda tehtud tädi Šura majas hakkavad vanausulised näputööd tegema ja turistidelt raha välja meelitama.
“Siiani jäi turistide bussidest ainult suitsuving maha, nüüd hakkab neilt ka raha külla jääma,” usub homme Kolkjas avatava Peipsimaa külastuskeskuse rajamise eestvedaja Aime Güsson, MTÜ Piiri Peal juhataja. Loe edas...
- 13.05.2010 Peipsiveere - Peipsimaa LEADER tegevusgruppide koostööprojektide ootel
Kuidas ühiselt omapärast kanti ilusamaks, elavamaks, põnevamaks, külastatavamaks, väärikamaks, rikkamaks ja kodusemaks muuta? Kuidas parandada, säilitada, turgutada, luua ja arendada? Need küsimused tõid kokku ühise laua äärde Peipsiveere LEADER tegevus-grupid: Tartumaa Arendusseltsi, Piiri-veere Liidri, Jõgevamaa Koostöökogu, Peipsi-Alutaguse Koostöökoja ja Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu.
Jaanuaris Kasepää vallas toimus kohtumine - tutvumine, kus öeldi välja olulised märksõnad, mi
Maaelu võrgustikutöö osakond 
Sisukaart
Prindi
Üles