Euroopa Komisjon uuris tänavu Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvamust mahepõllumajandusest. Kokku ligi 45 000 vastusest selgus, et mahetoitu ostetakse peamiselt keskkonnasäästu eesmärgil. Loe lähemalt.
Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevuse rakendamise ettevalmistamiseks korraldas Maamajanduse Infokeskus koostöös Põllumajandusministeeriumiga 29. jaanuaril 2014 loomakasvatuse valdkonna EIP mõttekoja, kuhu kaasati Eesti loomakasvatussektori esindajad ja antud teemaga seotud isikud. EIP mõttekoja "Innovatsioon loomakasvatuses" eesmärgiks oli eelkõige kaardistada antud valdkonnas probleemid ja kitsaskohad ning leida ühishuvi, mida läbi EIP töörühma tegevuskava lahendada. Loomakasvatuse te
Euroopa Kalandusfondi toel ehitati Võõpsu sadamaala 11 arendusetapil sadamasse slipp. paatide treilerite parkla, rajati paadisild ning täiendavalt eemaldati jõepõhjasetted. Ehitustööd Võõpsu sadamas aga ei lõppe, vaid jätkuvad III etapi ehitustöödega, mida toetab samuti Euroopa Kalandusfond. III etapil puhastatakse sadama paadikanal, rajatakse telkimisplats koos lõkkekohaga, ehitatatakse sadamaala valgustus ja elektrivarustus, paigaldatakse sadamaalale prügikastid ning soetatakse kolm vesijal
25. novembril 2013 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja eriväljaanne "Horizon 2020" .
Horizon 2020 töökava eelnõu on kättesaadav veebil. Euroopa Komisjon tegi kõigile teatavaks Horizon 2020 töökava eelnõu. Esimene Horizon 2020 taotlusvoor pakub mitmeid võimalusi taotleda toetust järgmistele tegevustele: innovatsiooni ja arendustöö tegevused põllumajanduses, toidu tarneahela väljakujundamine/edasiarendamine, maapiirko
Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammi „Horisont 2020“ üldeesmärk on püüda luua ideid ja töökohti ning edendada majanduskasvu. Teadusuuringud ja innovatsioon aitavad luua töökohti, saavutada heaolu, parandada elukvaliteeti ning pakkuda üleilmseid avalikke hüvesid.
Tänu neile saavutatakse teaduslikud ja tehnilised läbimurded, mida on vaja kiireloomuliste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks. Investeeringud kõnealuses valdkonnas toovad endaga kaasa ärivõima
03. novembril 2013 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja kolmas number.
HORIZON 2020
Innovatsiooni ja arendustöö rahastamisvõimalused ELi programmist Horizon 2020. 11. detsembril 2013 avatakse Euroopa Komisjoni poolt esimene Horizon 2020 taotlusvoor. Taotlusvoor hõlmab mitmeid võimalusi toetuse taotlemiseks, näiteks innovatsiooni ja arendustöö tegevusi, mis on suunatud põllumajanduse sektori probleemide lahendamisele
Helena Pärenson Eesti Taimekasvatuse Instituudist annab ülevaate Euroopa piirkondade ja linnade nädalal korraldatud töögruppidest, kus ta osa võttis.
TÖÖGRUPP: Erimeelsuste ületamine:
1. Ülikoolid ja teised teadusasutused, kui teadmistel ja innovatsioonil põhineva majanduse kuraatorid (Universities and other research institutions as guarantors of a knowledge- and innovation-based economy)
2. Teadmussiire kui aruka majanduskasvu võtmetegur (knowledge transfer as a key to smart growth)
S
02. oktoobril 2013 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja teine number.
TEADMISTE JAGAMINE:
EIP seminar: Innovatsiooni Maaelu Arenguks programmeerimine. 26.-27. juunil 2013 kohtusid piirkondlikud ja riiklikud korraldusasutused erinevatest ELi liikmesriikidest Madriidis. Eesmärgiks oli arendada ja süvendada arusaamist EIP juhenditest ja õigusnormidest, hinnata edusamme EIP programmeerimises, ära õppida mõned uued rakenda
Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkt (EIP AGRI Service Point) on välja andnud oma esimese uudiskirja, milles on kajastatud järgmised teemad ja artiklid:
TEADMISTE JAGAMINE:
Euroopa innovatsioonipartnerlus - põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus on loodud selleks, et kiirendada innovatsiooni põllumajanduses. Infot Euroopa Komisjoni algatatud EIP teema kohta leiab põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebilehelt - ec.europa.eu/agriculture/eip/ind
Ilus ja kuum ilm meelitas laupäeval Lüübnitsasse palju rahvast. Tallinnast tuldi lausa suurte reisibussidega. Mikitamäe valla arendusnõuniku Maivi Laari andmetel külastas 11. korda toimuvat laata koos müüjate ja esinejatega pea 5000 inimest ehk niisama palju kui möödunud aastal.
Müüjaid 'pii niisama palju kui eelmisel aastal ehk 177, sh 40-50 sibula- ja tosinkond küüslaugumüüjat. Kui teeäärsed kauplejad küsisid sibulakilo eest 1,20-1,50 eurot, siis laadal valdavalt kaks eurot, sh 5-kilosest kot
9. juulil 2011. aastal toimus Lohusuus taas kalalaat. Kuigi korraldame Lohusuu Rannakultuuriseltsiga kalalaata juba üheksandat korda, oli see aasta siiski eriline. Laat toimus uuel platsil, kus asub vastvalminud laululava ja ka jõgi on vahetus läheduses. Tööd oli sellel aastal kuhjaga. Külvati uus muru, riisuti, kasteti, koristati - kõik ikka selleks, et pakkuda külastajatele meeldivamat laadameeleolu. Uue platsi plussideks sai kindlasti asukoht jõe ääres, kus olid head suplemisvõimalused.-E
No tere! Kas sibulad ostsid ära?" kõlavad rõõmsad tervitused, kui suveajal Peipsi äärde mõnele laadale satud. Nii ka järjekorras juba kuuendal Kalevipoja kala- ja veefestivalil, kus lisaks sibulate ostmisele sai mekkida tõelist uhhaad ja paljakäsi angerjat püüda.
Sel laupäevasel päeval voorib otse Mustvee külje alla Kasepää küla poole, nii palju autosid, et nendega on kaetud terve põld ning hilisemad saabujad peavad kaua parkimiskohta otsima. Heina ja autode vahel säravad küll ka liiklusregule
Täna toimunud Kallaste sibulalaadal oli palju sibula ja küüslaugu müüjaid, kuid vähe kalamüüjaid.
Kõige kiiremini läks suitsurääbis. AS Peipsi Kalamees müüja sõnul on kalanappuse põhjuseks püügikeeld, mistõttu Peipsilt kala ei saa. Nende kala pärineb eelmise aasta suvest kui koostöös teadlastega tohtisid püüda 500 kilo rääbist. See pandi kohe sügavkülma ning tänavu laatadel käiakse suitsurääbist müümas. Loe edasi...
Peipsimaad võib pidada eriliseks turismiobjektiks tänu piirkonna omanäolisele kultuurile, ajaloolistele mälestusobjektidele, maitsvatele kohalikele roogadele ning veemõnude nautimise võimalustele. Kuidas aga tõhustada turismiettevõtjate omavahelist koostööd ja suurendada Peipsimaa tuntust? Vastust sellele on alates 2010.a. jaanuarist otsinud piirkonna kohalike omavalitsuste, mittetulundusühingute, ettevõtjate ja Leader tegevusgruppide (Peipsi-Alutaguse Koostöökogu, Jõgevamaa Koostööko
Laupäeval Lohusuu kalalaadal saaremaiseid tooteid müünud Vesta Suusteri kaubakastid olid laada lõppedes pea täiesti tühjad, samas kui mitmed teised kaubitsejad pidid täis kastid autodele tagasi laadima. Loe edasi...
Kasepääl kavandasid suviseid kalanduslikke ühistegevusi Peipsi kalanduspiirkonna omavalitsuste, kalandusettevõtjate ja kolmanda sektori esindajad. Tänavu korraldatakse suvel ühistööna kuus üritust, neist viis on seotud kalalaatadega.
Tänavu peetakse Lohusuu VIII kalalaat, Võõpsu VII kalameestepäev, VI Kalevipoja Kala- ja Veefestival, X Lüübnitsa sibula-ja kalalaat ning Kallaste kala-ja sibulalaat. Veel korraldatakse 14. -21. augustini Peipsi kalanduspiirkonna kalandusnädal, kus kavas mitmed kal
Äsja korda tehtud tädi Šura majas hakkavad vanausulised näputööd tegema ja turistidelt raha välja meelitama.
“Siiani jäi turistide bussidest ainult suitsuving maha, nüüd hakkab neilt ka raha külla jääma,” usub homme Kolkjas avatava Peipsimaa külastuskeskuse rajamise eestvedaja Aime Güsson, MTÜ Piiri Peal juhataja. Loe edas...
Kuidas ühiselt omapärast kanti ilusamaks, elavamaks, põnevamaks, külastatavamaks, väärikamaks, rikkamaks ja kodusemaks muuta? Kuidas parandada, säilitada, turgutada, luua ja arendada? Need küsimused tõid kokku ühise laua äärde Peipsiveere LEADER tegevus-grupid: Tartumaa Arendusseltsi, Piiri-veere Liidri, Jõgevamaa Koostöökogu, Peipsi-Alutaguse Koostöökoja ja Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu.
Jaanuaris Kasepää vallas toimus kohtumine - tutvumine, kus öeldi välja olulised märksõnad, mi
Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond 
Sisukaart
Prindi
Üles