EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

LEADER UUDISED

   

PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU: Käärikul vahetati kogemusi uutes halduspiirides möödunud aasta üle

Allikas: Põlvamaa Partnerluskogu
29. november 2018. a

22. ja 23.novembril kohtusid Valgamaal Käärikul pea sadakond aktiivset kagu-eestlast, keda tõi kokku huvi saada teada, mil moel on aasta tagasi toimunud haldusreform kagueestlaste elu mõjutanud.

Konverentsi ettekandeid  pidasid inimesed, kes on oma töö tõttu haldusreformi tagajärgedega rohkem kokku puutunud, töörühmades sai moderaatorite juhendamisel sõna sekka öelda iga osaleja.  

„Haldusreformi teema küttis kirgi juba pikalt enne selle toimumist. Oli põnev olla nende seas, kes reformi mõjudest esimesi kokkuvõtteid teeb, ning seda nii külade, omavalitsuste, ettevõtjate kui noorte vaatevinklist,“ sõnas konverentsi üks korraldajatest, Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.

Setomaa vallavanem Raul Kudre tõdes oma ettekandes, et suurvalla tekkimisel ilmnes huvitav asjaolu – Setomaast on saanud justkui Põlvamaa ja Võrumaa ühendaja. „Julgen arvata, et Setomaa on uues vallas muutunud tugevamaks, kuna piirkonna ajalooline sidusus sai nüüd ka juriidilise näo. Negatiivsed küljed, mis reformijärgsel aastal selgusid, nagu näiteks erinev töökultuur erinevates valdades, on enamuses ületatavad,“ lisas Kudre. Parim näide Kagu-Eestist, kuidas suurvalla moodustumine tõi piirkonnale kasu, on aga kindlasti uus Kanepi vald, mis valis oma sümboliks kanepilehe ning võttis südameasjaks kanepi kui iidse põllukultuuri populariseerimise. „Kanepilehelise lipuga Kanepi-nimeline ja tööstuslikku kanepit populariseeriv vald on saavutanud lausa rahvusvahelist tähelepanu,“ kommenteeris Kanepi vallavanem Andrus Seeme.

Põlvamaa Aasta Küla 2017 laureaadi, Himmaste küla, külavanem Andres Vijar rääkis,  kuidas toimib külavanemate seltsing, mis koondab suurema piirkonna külavanemad ühise katuse alla. Vijari sõnul on Põlva vallas asjad hästi, kuna külad mõistavad organiseerumise tähtsust ning vald mõistab külavanemate kui rahva hääle kandja arvamusega arvestamise olulisust. „Kõikjal ei pruugi see nii olla, kuid peaks,“ kinnitas Vijar oma kogemusele toetudes.  Oma muljeid möödunud aastaringist  jagasid veel ettevõtja Kuldar Leis, Elva valla arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kertu Vuks, Rõuge valla noorsootöö spetsialist Kerli Kõiv ja mitmed teised.

Konverentsi teises osas jagunesid osalejad nelja töörühma, kus moderaatorite juhtimisel arutati, mida saaks teha paremini, et uutes halduspiirides valitseks suurem üksmeel nii kogukondade, omavalitsuste kui ettevõtjate vahel, samuti arutleti, kas kohalik identiteet on uutes piirides takistus või võimalus ning kas noored on kogukonna vundament.

Rühmatööde tulemused võttis kokku moderaator Margus Timmo: „Nelja töörühma ühine sõnum on järgmine: et saada uute piiridega suurvallad efektiivselt nn käima, on võtmesõnaks omavahelise kommunikatsiooni tihendamine igal rindel.  Igas külas peaks olema külavanem, keda usaldatakse ja kes esindab kogukonna huve vallas; vald omakorda peaks kaasama külavanemaid ja külavanemate seltsinguid otsustusprotsessidesse järjest enam. Efektiivsema ja ühtlasema arengu tagamiseks on vajalik ka suurvaldade eri nurkades elavate noorte omavaheline suhtlemine ja ühistegevused; vald peaks soosima noortevolikogude olemasolu ja nende moodustamist valdades, kus noortevolikogu  veel pole. Ka ettevõtjad ja kogukond saavad olla vastastikku kasulikud – kogukond oma ettevõtja tooteid tarbides ja teda oma üritustel reklaamides, ettevõtja kogukonnale tööd ja teenuseid pakkudes ja nende algatustes osalemises ja sponsoreerides.“

„Konverentsi kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi järeldusi on veel vara teha, on haldusreformi tulemus ikkagi pigem positiivne“, lausus Kanepi vallavanem ja Põlvamaa Partnerluskogu juhatuse esimees Andrus Seeme ja lisas, et konverentsi tegi eriliseks asjaolu, et oma vaateid haldusreformist jagasid nii kogukondade, kohalike omavalitsuste kui ka ettevõtjate esindajad. Selline kooslus andis haldusreformi tulemusest terviklikuma pildi.

„Aasta uutes piirides“ oli konverents sarjast „Kogukonna Vedurid“, mis toimus Käärikul juba kuuendat korda ja selle korradajateks olid Piiriveere Liider, Valgamaa Partnerluskogu ja Põlvamaa Partnerluskogu.


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo