EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
KONSULENTIDELE
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

    

EIP-AGRI TEENINDUSPUNKT: EIP töörühmade raport

Allikas: Liisa Kübarsepp, PMK/EIP-AGRI Teeninduspunkt
21. juuni 2019. a

EIP-AGRI Teeninduspunkt koostöös Idea Consult’iga viisid aastal 2018 läbi töörühmade hindamise (täismahus aruannet saad lugeda SIIT). Vaatluse all oli 601 töörühma, nüüdseks on nende arv kasvanud juba üle 1000. Kõigile töörühmadele saadetud küsitlusele vastas 39% ehk 236 EIP-töörühma üle Euroopa ning saadud vastuste alusel koostati ülevaade töörühmade senisest tegevusest ning rahulolust asjaajamise korralduse ning omavahelise koostööga rühma siseselt.

Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) töörühma saavad moodustada erinevad põllumajanduses ja toiduainetetööstuses tegutsevad osapooled, näiteks põllumajandustootjad, nõustajad, teadustöötajad. Töörühmade ülesandeks on kiirendada uuenduslike lahenduste praktikas kasutuselevõtmist ning teadusuuringute ja põllumajandustootmise tihedam sidumine, samuti uudsete lahenduste väljatöötamine ning katsetamine praktikas.

Töörühmade hulk erineb riigiti suuresti. Kõige arvukamalt on töörühmasid Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ning Portugalis. Mitmed liikmesriigid (sh. Eesti) ei ole antud raportis esindatud, kuna andmete kogumise perioodil (2018 a. I pool) ei olnud veel ühtegi töörühma nendes riikides raporteeritud. Kõige suurem hulk tegevusgruppe on ühe- ja mitmeaastaste taimede kasvatuses ning loomakasvatuse valdkonnas. Sealjuures 20% tegelevad mahepõllumajandusega.

Kõige olulisemaks tegevusvaldkonnaks on ressursikasutus (muld, veekasutus, jääkide käitlemine), millega tegeleb kokku 29% uuritud tegevusgruppidest, järgnevad toiduohutus ja kvaliteet ning sotsiaalse ja majandusliku efektiivsuse parandamine. Vähemal määral tegelevad töörühmad loodusliku mitmekesisuse, saastuse ja kliimamuutustele kohanemise temaatikaga. Lahenduste otsimisel keskendutakse peamiselt muudatustele tootmisprotsessides (55% töörühmadest), samuti on olulised uuendused väärtusahelates (24%) ja uute tehnoloogiate arendamine (18%).  Erinevate kategooriate vahelisi seoseid uurides leiti mitmeid huvitavaid aspekte: 

  • Efektiivsema ressursikasutusega seotud väljakutsed esinevad peamiselt mitmeaastaste taimede kasvatamisel kuid on samaväärselt olulised nii tava- kui maheviljeluses.
  • Ka sotsiaalse ja majandusliku efektiivsuse parandamine on väljakutse, mis esineb võrdselt nii tava- kui mahepõllumajanduses.
  • Kui mahepõllumajanduses keskendutakse muudatustele tootmises ja uuendustele väärtusahelates, siis tavapärases põllumajanduses tegutsevad töörühmad otsivad pigem tehnoloogilisi uuendusi.
  • Riikidest eristus Rootsi tasakaalustatud lähenemisega (võrdselt olulised nii muudatused tootmises, väärtusahela uuendused kui uued tehnoloogiad). Töörühmad Iirimaal ja Tšehhis on samas väga tugevalt keskendunud tehnoloogilistele uuendustele. Erinevused võivad tuleneda ka riiklikust fookusest töörühmade taotlusvoorude väljakuulutamisel.

EIP-töörühma moodustavad erinevad osapooled

Töörühmade partnereid uurides ilmnes, et vähem kui veerand (22%) rühmadest oli juba koos enne mõnda projekti läbi viinud. Enamasti oli lisandunud varem koostööd teinud osapooltele uusi koostööpartnereid, mis näitab EIP-töörühmade olulist panust uute koostöösuhete loomisel ning kontaktide leidmise hõlbustamisel.

Enamikul töörühmadest (92%) oli konsortsiumisse kaasatud vähemalt üks põllumajandustootja või tootjaid esindav asutus ja 20% juhtudest oli põllumajandustootjatest partnereid kaasatud rohkem kui viis. Uuringu hinnangul on see märgiks, et , et praktikute leidmine töörühmadesse on läinud ootuspäraselt ja olulisi probleeme nende kaasamisel ei esine. Töörühmade koosseis on mitmekesine, veerandil juhtudest ei ole teaduspartnereid üldse kaasatud; lisaks on tihti töörühma moodustavate partnerite hulgas koolitaja või mittetulundusühingu, mis viitab töörühmade struktuuri mitmekesisusele ja erinevatele lähenemisviisidele väljakutsete lahendamisel.

Miks luua EIP töörühma?

Peamise motivaatorina toovad töörühmade esindajad välja vajaduse arendada edasi hetkel kasutatavaid praktikaid, lahendada praktilisi probleeme põllumajandustootmises ja luua tugevamaid sidemeid teadusuuringute ja praktilise põllumajanduse vahel (joonis 1 - Motivaatorid EIP-töörühma loomisel).

Koostöövõrgustiku laiendamine ja sektoriülene koostöö on töögruppide moodustamisel vähem olulised motivaatorid. Sellegipoolest on koostöö teiste töörühmadega väga oluline ning ligi veerand küsitlusele vastanud töörümadest on teinud ka piiriülest koostööd teiste töörümade või muude EL rahastatavate projektidega. 

Joonis 2 Töörühmade välised koostööpartnerid

Tulemused ja info levitamine

Enamik töörühmadest ei ole oma tegevust veel lõpetanud, seega on vara teha kokkuvõtteid seatud eesmärkide saavutamisest ja välja töötatud uudsete lahenduste kasutuselevõtu ulatusest. Sellegipoolest on küsitlusele vastanud töörühmadest 17 toonud välja (22 tegevuse lõpetanud töörühma kokku vastanute hulgas), et saavutasid oma eesmärgid täies mahus. Käimasolevad töörühmad tegelevad väga aktiivselt ka vahetulemuste levitamisega. Kõige olulisemaks info levitamise viisiks on erinevate ürituste korraldamine aga trükiste väljaandmine. Samuti on oluliseks infokanaliks veebilehed (töörühma enda veebileht, partnerorganisatsioonide veebilehed või riiklik/regiooni EIP-koduleht).

Joonis 3 Info levitamise kanalid

Rahulolu taotlemisprotsessiga ja soovitused edaspidiseks

Maaelu arengut toetavate asutuste panus EIP-töörühmade abistamisel on riigiti väga varieeruv, kuid küsitluse tulemused näitavad, et lausa 63% vastanutest on rahul informatsiooniga, mis nad on oma maaelu arengukava programmi rahastuse kohta on saanud. Lisaks on enamik väga rahul ka taotluse koostamise kohta saadud infoga. Vähem oluliseks peetakse tuge partnerite leidmisel. Keerulisem on partnerite leidmine teiste riikide EIP-töörühmadest või Horisont2020 projektidest ning üle 30% töörühmadest leiavad, et ei ole saanud selleks piisavalt abi tugistruktuuridelt. Keerulisem on koostöö loomine teiste riikide EIP-töörühmade või Horisont2020 projektidega ning üle 30% töörühmadest leiavad, et ei ole saanud selleks piisavalt abi tugistruktuuridelt.

Joonis 4. Rahulolu tugiteenuste ja infoga levikuga taotlemise faasis

Lisaks tõid mitmed EIP-töörühmad välja soovitusi tulevikuks, mis aitaksid taotlemisprotsessi hõlbustada.

  1. Taotlemisprotsessi ning aruandlust oleks vaja lihtsustada, et soodustada põllumajandustootjate aktiivsemat osalust töörühmades.
  2. Administratiivse töö koormus on kõrge, see on probleemiks eelkõige väiksematele partneritele ning põllumajandustootjate. Soovitatakse administratiivse töö jaoks eelarvesse planeerida lisaraha.
  3. Eelarve kinnitamist peetakse liiga aeglaseks ning rõhutatakse väljamaksete kiirendamise olulisust, et oleks võimalik tegeleda projekti elluviimisega.
  4. Soovitatakse leida võimalus ettemaksude tegemiseks, sest mitmed töörühmad on projektis ettenähtud tegevuste läbiviimiseks pidanud esmalt võtma laenu.
  5. Tugev vajadus üldkulude ja kaudsete kulude rahastamiseks, eriti seoses suure hulga administratiivse tööga, mille jaoks ei ole hetkel võimalik piisavalt raha taotleda.
  6. Luua võimalusi pikaajaliseks rahastamiseks, et töörümal oleks oma teemal võimalik tööd jätkata ka pärast esialgse rahastuse lõppemist.

EIP-töörühmade näited

Uuringu käigus valiti välja üheksa projekti, mille puhul viidi läbi põhjalikum uuring projekti eesmärkide, partnerite ja tulemuslikkuse kohta. Kaasati võimalikult erinevad projektid (arvestades partnerite hulka ja jaotust, temaatikat ning geograafilist asukohta).

Kokkuvõtteks leiti uuringu tulemustest

Uurimuse tulemusena leiti, et EIP-töörühmade initsiatiiv on liikmesriikides hästi kasutusele võetud. On tekkinud palju erineva suunitlusega töörühmasid, nii tehnoloogilistele uuendustele keskenduvaid kui teadlikkuse tõstmist soodustavaid. Samuti on väga varieeruvad projektipartnerite koosseisud. On projekte, kus liidri rollis on kas põllumajandustootjad või tootjaid esindavad organisatsioonid, kuigi suure administratiivse töö koormuse tõttu on siiski peamiselt juhtivateks partneriteks teadusasutused. Lisaks on oluline, et suur osa projektidest on uued partnerlused, ehk EIP-töörühmad on kaasa aidanud uute koostöösidemete loomisele ning suurematel üritustel (nt EIP-AGRI Teeninduspunkti seminarid ja töötoad) saavad kokku sarnase temaatikaga tegelevad töörühmad üle Euroopa.

 


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo