EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

ARC2020: Maaelu dialoogid | Arukad külad - kohalike tegevuste toetamine kogub ühe suuremat hoogu

Allikas: ARC2020, Paul Soto ja Enrique Nieto (ENRD); Tõlge: Maaeluvõrgustik
19. juuli 2019. a

Kõik, mida sa peaksid teadma ARUKATEST KÜLADEST!

Hoog arukate külade ümber kasvab jätkuvalt, seda nii Euroopa Liidus, riiklike poliitika valdkondades, kui ka maakogukondades. Hoo suunamine poliitiliseks raamistikuks on väljakutse, sest arukate külade toetusmeetmed peaksid pakkuma kiireid ja paindlikke abistavaid tööriistu, arvestades Euroopa maapiirkondade vajaduste ja ootustega. Eelkõige tähendab see keeruliste struktuuride ja plaanide vältimist, mobiliseerides iga piirkonna olemasolevaid võimalusi ning toetades pigem kohalikke tegevusi kui tühje sõnu. (Paul Soto ja Enrique Nieto - Euroopa maaelu arengu võrgustiku kontaktpunkt – ENRD CP).

Senine lugu - poliitiline tasand

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu (Phil Hogan), regionaalarengu (Corina Creţu) ja liikuvuse (Violeta Bulc) volinikud käivitasid Euroopa Parlamendis 2017. aasta kevadel Euroopa Liidu tegevuskava arukate külade jaoks. ELi parlament toetas arukate külade kontseptsiooni ning seejärel käivitati "arukate öko-sotsiaalsete külade" pilootprojekt. Ettevõtmisele andis oma poolehoiu ka Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee.

 

See on tulevase ÜPP strateegiakavade seadusandlik ettepanek, kus Euroopa Komisjon viitab "arukate külade" arendamisele üle kogu Euroopa, mis on kooskõlas Cork 2.0 deklaratsiooniga. Liikmesriikide subsidiaarsuse põhimõtet järgides ei pakuta välja uut konkreetset poliitikavahendit ega eelarverida.

Liikmesriigid peaksid kasutama juba olemasolevaid vahendeid toetamaks arukate külade initsiatiivi.

Sellega seoses on tähelepanuväärne, et Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjon on teinud ettepaneku tulevase Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) määruse muutmiseks. Sihiga, et määratud protsent olemasolevatest vahenditest tööhõive ja majanduskasvu eesmärkide saavutamiseks (umbes 2 miljardit eurot) oleks suunatud maapiirkondadele ja kogukondadele, võttes arvesse arukate külade pakti - arendades arukate külade projekte. Kuigi veel pole kindel, kas antud ettepanek või teised sarnased ettepanekud jõuavad lõpuks ka reaalselt ELi poliitikasse.

Hetkel võib öelda, et nii ÜPP strateegiakava määruses, kui ka tulevases ühtekuuluvuspoliitikas (eriti "Euroopa kodanikele lähemale" teemas) pakutakse välja mitmeid poliitilisi sekkumisi ja vahendeid, mida võiks kasutada arukate külade tüüpi lähenemisviiside toetamiseks. Nende hulka kuuluvad LEADER / CLLD, muud koostöövormid, teadmussiire, investeeringud põhiteenustesse, digitaalsed strateegiad, integreeritud territoriaalsed investeeringud, linnade säästva arengu kavad jne.

Euroopa poliitikakujundajatel on tekkinud mitmeid õigustatud küsimusi seoses arukate külade kontseptsiooniga. Mida siis "arukate külade" mõiste tegelikult tähendab, kuidas see võiks anda lisandväärtust juba olemasolevatele tegevustele ning kuidas arendada ja rakendada edukaid poliitikavahendeid praktikas?

Samal ajal maapiirkondades…

Sageli on tunne, et globaalsed sündmused arenevad nii kiiresti et, institutsioonidel ja poliitikal on raske ajaga sammu pidada. Võib tekkida lõhe poliitika suurte eesmärkide ja inimeste vahel, kes elavad kohapeal - pidades silmas teenuste vähenemist ja väljarännet maapiirkonnas. See omakorda kasvatab igasugust "negatiivset populismi".

Kuid samal ajal arendatakse mitmetes Euroopa maapiirkondades loovaid lahendusi taastuvenergia, kliimamuutuste, digitaliseerimise, sotsiaalhoolekande, liikuvuse, ringmajanduse, kohaliku toidu ja paljude teiste teemadega tegelemiseks. Need kogukonnad murravad levinud müüti kannatavatest maapiirkondadest, demonstreerides, et maapiirkonnad on sobivad kohad, kus algatada väiksemahulisi uuendusi ja üleminekuid, millest võiks hiljem kasu saada kogu ühiskond.  

Loe artiklit: O´Hara, E. (2019). Üleminek pakub enneolematut võimalust maaelu taaselustamiseks. Maaelu dialoogid. Arc2020, ECOLISE: www.arc2020.eu...

Võib öelda, et digitaalsed tehnoloogiad on paljude algatuste peamine liikuma panev jõud, kuid mitte ainus. Tehnoloogilised uuendused on pigem vahendid aitamaks kaasa inimese poolt juhitavale sotsiaalsele innovatsioonile, mitte laiema protsessi lõpp.

Loe artiklit projektis: "EURITE ja arukad külad: Aitame koostöös kaasa Euroopa maapiirkondade digitaalsele ümberkujundamisele": https://www.scitecheuropa.eu/digital-transformation-peripheral-and-emerging-regions/95206/

Arukate külade tegelik potentsiaal on olla vahelüliks rohujuure tasandil tekkivate algatuste ja poliitiliste hoogude vahel, mis tekivad tulevikukülade ("Le vilage du futur"*) arenemisel.

*Tulevikuküla - termin mida kasutab Prantsusmaa küla Lormes: arukas küla, kui digitaalne ökosüsteem maapiirkonnas - Lormes'i näitel www.maainfo.ee

Ideedest rakendamiseni

Juba praegu on maapiirkondades läbi kohaliku initsiatiivi pandud alus erinevatele algatustele, seejuures ei pea neid ettevõtmisi koondama mõiste alla "arukad". Seega on täiesti õigustatud küsida, kas juba olemasolevate tegevuste uus nimetus annab meile midagi juurde?

 

Viimase kahe aasta jooksul on Euroopa maaelu arengu võrgustik (ENRD) korraldanud arukate külade temaatilise töögrupi kohtumisi. Arukate külade temaatiline töögrupp on platvorm, mis koondab Euroopa maaelu arenguga seotud sidusrühmasid, et uurida Euroopas toimuvaid kohalikke algatusi ja kaaluda, millist poliitilist tuge erinevates arenguetappides vajatakse.

Töögrupi töö tulemusena on kokku pandud ülevaatlikud suuniseid, milliseid olemasolevaid poliitilisi meetmeid saaks kasutada arukate külade toetamiseks.

Lisaks tehti ka mitmeid soovitusi - nii selle kohta, mida vältida, kui ka selle kohta, kuidas maksimeerida arukate külade lisaväärtust erinevates kontekstides.

ENRD arukate külade temaatiline töögrupp: enrd.ec.europa.eu/enrd-thematic-work/smart-and-competitive-rural-areas/smart-villages_en

Mida vältida?

1. Väldi arukate külade üle-defineerimist

Mõistetav on, et korraldusasutused soovivad esimese sammuna arukate külade mõiste selgemat määratlemist, mis hõlbustaks valikukriteeriumite ja rahastamiseeskirjade välja töötamist. Euroopa Komisjoni poolt algatatud "Arukate öko-sotsiaalsete külade" pilootprojekti töö tulemusena on kokku pandud järgnev definitsioon:

Arukad külad on kogukonnad, mis arendavad nutikaid lahendusi, et aidata lahendada kohalikke väljakutseid. Need põhinevad kohalikel väärtustel ja võimalustel, et tagada kohaliku piirkonna jätkusuutlik areng, ning tuginevad kaasaval lähenemisel, et arendada ja rakendada kohaliku piirkonna strateegiat ja aidata täiustada majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaga seotud tingimusi, kasutades eelkõige digitehnoloogiaid, mis pakuvad innovatiivseid ja mobiilseid lahendusi. Arukad külad saavad kasu koostööst ja liitudest teiste kogukondade ning maa- ja linnaelanikega. Arukate külade strateegia algatamine ja rakendamine võib põhineda olemasolevatel algatustel, ning nende tegevust saab toetada läbi erinevate avaliku- ja erasektori allikate.

Rohkem infot: www.maainfo.ee...

Pilootprojekt näitas, et mõiste määratlus peab olema teadlikult lai, hõlmates kõiki rohujuure tasandi algatusi just seetõttu, et maapiirkondade väljakutsed, võimalused ja olemasolevad ressursid on Euroopa eri paigus erinevad. Selle asemel, et arutleda täpsema ELi tasandi määratluse üle, oleks parem kasutada uue ÜPP strateegiakavade paindlikkust ja töötada välja kriteeriumid, mida on võimalik kohandada erinevate riiklike ja kohalike oludega.

2. Digitehnoloogia on väga oluline, kuid mitte eeltingimus!

Sageli arvatakse, et arukad külad on arukate linnade (Smart Cities) väikesed õed ja nende peamiseks eesmärgiks on linna- ja maapiirkondade vahelise digitaalse lõhe vähendamine. Arukad linnad loodi aga algselt tehnoloogilistel eesmärkidel - suurandmed, koostalitlusvõime, tehisintellekt ja asjade internet.

Maapiirkondade kogukondadel ei ole tavaliselt nende valdkondade eestvedamiseks piisavalt teadmisi või ulatust. Maapiirkondades on arukas tegutsemine osa inimeste elust, kus tehnoloogiat kasutatakse praktiliste lahenduste väljatöötamiseks.

Digitaalsete tehnoloogiate võimaluste rakendamine võib olla paljude arukate külade käimalükkavaks jõuks, kuid pilootprojekti töö tulemusena jõuti järeldusele, et see ei ole "arukaks olemise" eeltingimuseks.

 

Maapiirkondadel on suur potentsiaal pakkuda linnapiirkondadele midagi teistsugust. Ei tohiks välistada innovaatilisi, mitte digitaalseid lahendusi, mis on seotud teenuste pakkumise, energia kasutuse, mobiilsuse või toidu süsteemidega.

3. Vältige strateegiate ja struktuuride kordamist

Euroopa Komisjoni ettepanekul on üheks tuleviku ÜPP strateegiakava tulemusnäitajaks märgitud "toetust saanud arukate külade strateegiaga hõlmatud maaelanikkond".*

*R.33. Maapiirkondade majanduse digiteerimine: toetust saanud arukate külade strateegiaga hõlmatud maaelanikkond: www.eur-lex.europa.eu...

See võib tekitada mulje, et eesmärgiks on katta maapiirkonnad veel ühe strateegiaga, lisaks juba eksisteerivatele tegevuskavadele: LEADER / CLLD, Local Agenda 21 Strategies, külade arengukavad, Smart Specialisation Strategies jne.

 

ENRD temaatilise töögrupi liikmed, teised sidusrühmad ja Euroopa Komisjoni ametnikud on korduvalt  esile toonud, et eesmärk ei ole luua täiendavaid strateegilisi dokumente või struktuure, vaid tugineda tuleks liikmesriikide olemasolevale poliitilisele maastikule, et pakkuda lihtsaid ja paindlikke vahendeid, et võimendada kohalikku aktiivust.

Soome maaeluvõrgustik korraldas arukate külade konkursi, mis illustreerib täpselt eelpool mainitud mõtet. Lauri Hyttinen Soome maaeluvõrgustikust võtab arukate külade lähenemise kokku kahe sõnaga: "Tehke midagi!".*

*Allikas: Hyttinen, L. (2019). The Smartest Village in Finland. ENRD Rural Connections, lehekülg 34: enrd.ec.europa.eu...

Kokkuvõttes - kõik võivad olla targad. Kõlab lihtsalt, aga tegelikult ei ole seda!

Kuidas ja kus saaksid arukate külade strateegiad lisada väärtust?

Arukaid külasid ei saa täpselt määratleda, arukad külad ei tohi olla vaid digitaalsed ning arukate külade strateegiad ei tohi dubleerida juba olemasolevaid plaane ja struktuure. Kuidas vältida arukate külade kontseptsiooni teisendumist nii üldiseks, et see muutuks peaaegu mõttetuks?

ENRD temaatilises töörühmas toimunud aruteludest on selgunud, et panus arukate külade arengusse varieerub erinevates piirkondades, sõltudes a) olemasolevast poliitikast, b) varadest ja sotsiaalsest kapitalist. Seetõttu oleks vajalik projekteerida ja kohandada kontekstist lähtuv erinevatest fondidest koosnev "toetusmeetmete tööriistakomplekt".

Kuid juba praegu on võimalik tuvastada terve rida valdkondi, kus arukate külade kontseptsioon võib olemasolevatele vahenditele anda lisaväärtust. Ning need võiksid olla aluseks kriteeriumitele, mille alusel otsustada, kuidas toetada arukate külade algatusi.

Näiteks, arukate külade strateegiad, millele viidatakse Euroopa Komisjoni ettepanekus ÜPP strateegiakavade reguleerimiseks, peaksid väljendama kohalikku nägemust struktuurimuutustest parema tuleviku nimel.

Selle asemel, et pakkuda terviklikku plaani, võiksid nad täiendada olemasolevat, toetades kollektiivset tegutsemist, et reageerida konkreetsele kohalikule väljakutsele või võimalusele konkreetses valdkonnas.

 

Lõpetuseks, arukate külade strateegiad peaksid pakkuma praktilist tuge väga kohalikul tasandil tegevustele küladele või külade rühmadele. Ning need peaksid tuginema kogukonna väärtustele, kuid samas tugevdama ka sidemeid linnade ja regioonidega.

ÜPP strateegiakava planeeritav määrus sisaldab mitmeid võimalikke sekkumisi, mida võiks kasutada nende põhimõtete elluviimiseks.

  • Arukate külade arendamise esialgsetes ettevalmistusetappides on olulisel kohal paindlikud sekkumisviisid, mis toetaksid koostööd, sealhulgas LEADER / CLLD. Kui need on piisava põhjalikkusega kavandatud, võivad need pakkuda kiiret ja paindlikku tuge erinevate rühmade moodustamiseks, animatsiooniks, suutlikkuse suurendamiseks, koolitusteks, tehniliseks nõustamiseks, piloteerimiseks, väiksemahulisteks investeeringuteks jne.

Vaata arukate külade toetamise juhendmaterjale: www.maainfo.ee...

  • Need sekkumised peaksid ette valmistama pinnast ja "ärimudelit" EL Ühtekuuluvusfondile, finansinstrumentidele või riiklikele- ja eraallikatele.

Järgmiste aastate jooksul otsib ENRD arukate külade temaatiline töögrupp lahendusi, kuidas neid tööriistu kujundada ja rakendada, et toetada arukaid külasid erinevates kontekstides.

Kutsume teid ühinema grupiga, aidates kaasa teema arengule. Registreerige end temaatilise töörühma liikmeks ja jagage oma kogemusi arukate külade kogukonnas Facebookis: enrd.ec.europa.eu/smart-and-competitive-rural-areas/smart-villages/smart-villages-portal_en

Märkus: Käesoleva artikli sisu ei pruugi väljendada Euroopa institutsioonide arvamusi.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo