EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

PMK: Teadmussiirde uuringu tulemused - varasematest analüüsidest

1. aprill 2020. a

TAUST

Uuringu "Põllumajandustootjate ja toidutöötlejate teadmussiire" eesmärk on selgitada välja, milline peaks olema teadmussiirde (st koolituse, nõuande ja infolevi) süsteem, et see vastaks põllumajandustootjate ja toidutöötlejate vajadustele. Uuringu raames töötati läbi materjale, korraldati küsitlusi ja viidi läbi intervjuusid

Avaldame tulemusi osade kaupa.


Ülevaade Eesti teadmussiirde varasematest analüüsidest 

Eesti põllu- ja maamajanduse valdkonna kohta on ellu viidud valdavalt rahastamismeetme rakendusanalüüse (EMÜ 2012, 2013 jt) ning rahulolu-uuringuid ja teabevajaduse uuringuid (EKI 2008, MAI 1998–2001 ja 2007), aga ka üksikuid tuleviku-uuringuid (MAI 1996, Kera OÜ 2009). Hinnanguid olukorrale ning arenguvajadusi kirjeldavad Maaeluministeeriumi erinevad valdkondlikud arengukavad.

Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi arengukava on mitmeid kordi koostatud ja uuendatud, aga seda pole kunagi ametlikult kinnitatud. Viimane arengukava aastateks 2012–2020 kinnitati 6. juunil 2011 valdkonnas ühise tegutsemise kokkuleppega liitunud organisatsioonide koosolekul.

Nõuandesüsteemi, sh teadmussiiret, on püütud põhjalikumalt arendada mitmel korral.

Projekti PIKK (põllumajanduslikku informatsiooni koordineeriv keskus, 1999–2002) eesmärgiks oli teha põllumajandust, maaettevõtlust puudutav informatsiooni maapiirkondade elanikele, aga ka põllu-majandusnõustajatele kättesaadavamaks . Algatati nõuandesüsteemi koordineeriva keskuse kont-septsioon ja portaal www.pikk.ee. Veebilehele on koondatud palju teoreetilist materjali ning rakendusuuringute kokkuvõtteid, peamiselt tuntakse seda siiski MAKi vahenditest toetatud sündmuste kalendri kaudu.

2009. aastal KERA OÜ analüüs Eesti nõuandesüsteemi arenguvõimaluste kohta pakkus välja neli stsenaariumi nõuandesüsteemi organisatsiooni korraldamiseks:
– „Sõltumatud“ – organisatsiooni ja maakondlikud keskused tegutsevad iseseisvalt, riik sekkub tellimustega ning koostöö on keeruline;
– „Ülalt-alla“ – rahastatakse koordineerivat keskust, kes vahendaks tellimusi, puuduseks on suur sõltuvus riigi toetusest ja vähene pingutusvajadus,
– „Kohalik algatus“ – toetatakse tootjaid, koolitaja või konsulent otsustab keskse koordineerimise vajaduse; algatusepõhist lähenemist ei saa tekkima sundida;
– „Rändrüütlid“ – orienteeritus maksujõulisele kliendile, vähene tähelepanu järelkasvule.

Kuigi erinevatel aruteludel ergutati osapooli nõuandesüsteemi väljaarendamiseks „sõltumatute“ stsenaariumi alusel, jätkati ülalt-alla rahastamismudelit ning nõuandesüsteemi arenguhüpet ei toimunud. Valdavalt mittetulundusühingutena tegutsevatel organisatsioonidel puuduvad üleriigilise süsteemi ülalpidamise võimalused.

Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi arengukava aastateks 2012–2020 väljatoodud probleemid on valdavalt samad ka käesoleval aastal. Näiteks puudub ühtne koordineerimine õppe-päevade korraldamisel ja pikaajaline finantseerimise strateegia. Samas on süsteem sõltuv avaliku sektori toetustest, süsteemi osapooled töötavad eraldiseisvalt ning see ei ole spetsialistidele atraktiivne. Arengukavas nimetatud üle-eestiline nõuandeorganisatsioon on loodud 2015. aastal nõustamisteenuste osutamise riigihanke tulemusel Maaelu Edendamise Sihtasutuse koosseisus. Arengukava tulemuslikkuse hindamist ja indikaatorite ülevaatamist pole ette võetud.

Viimane põhjalik uuring korraldati OECD kaubandus- ja põllumajandusdirektoraadi metoodika alusel 2017. aastal, pealkirjaga „Põllumajanduse tootlikkuse ja kestlikkusega seotud innovatsioon Eestis“. Innovatsiooni otseste stiimulite tugevdamise kolm seitsmest peamisest soovitusest käsitlesid teabelevi:

  • soodustada arutelu tootjate ja töötlejate seas ning vahel, et nad saaksid anda tõhusama ja tulemuslikuma panuse põllumajandusliku innovatsiooni süsteemi jaoks;
  • soodustada mitmekesist nõustamist, sh IKT abil, mis on kättesaadav ja vastab turunõudlusele ning hõlmab enamat kui juhtimise, turustamise ja kestlikkuse parandamisega seotud tehnilistele probleemidele lahenduse leidmist. Tagada jätkuvalt, et põllumajandusettevõtete nõustajad on hea väljaõppe saanud spetsialistid, kellel on asjakohased oskused;
  • arendada jätkuvalt teabesüsteeme, sealhulgas turuteavet (suurandmed) ja teadusuuringute tulemusi, sest innovatsiooni ja poliitika hindamine muutub keerukamaks ning selleks on vaja palju teavet.

OECD uuringu ühe järeldusena hinnatakse, et lisaks majandusliku suutlikkuse piiratusele on Eesti põllumajandusliku innovatsioonisüsteemi peamine probleem eraettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö puudumine. Kõige levinum koostöövorm on esindajate osalemine juhtkomiteedes ja võrgustikes. Avatud juurdepääs teadmistele, teadmiste optimaalne liikumine ja siire Euroopa digitaalse teadusruumi rakendamise kaudu on Euroopa vastava kontseptsiooni prioriteet, mida Eesti järgib. Põllumajandustootjate vaba juurdepääs teadusteabele olevat korraldatud Eesti nõuandeteenistuse kodulehe kaudu.

Maaeluministeeriumi juhtimisel koostatud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PÕKA) üheks tegevussuunana on eraldi välja toodud teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. Teadmussiire on hariduse ja innovatsiooni temaatikaga tihedalt seotud. Arengukava eelhindamise lõpparuanne rõhutab nii nõuandesüsteemi paindliku mudeli rakendamise vajadust kui vajadust vaadata innovatsiooni tugisüsteemi kompleksselt teadmuse loomise seisukohast.

Maaeluministeerium korraldas 2019. aasta sügisel uue perioodi ettevalmistamiseks lühiküsitluse teadmussiirde komisjoni liikmete hulgas. Vastuste põhjal järeldati, et nõuannet erinevates valdkondades peavad kõik vajalikuks. Vähem oluliseks peeti nõustamist ja selle subsideerimist innovatsiooni, sh EIP tegevusgruppide teemal, kuigi see on oluline teema uues ÜPP strateegiakavas. Projektide kirjutamise nõuannet jms nähakse pigem tasulise teenusena. Uute nõustamisteemadena nimetasid komisjoni liikmed muuhulgas spetsiifilisi erialaseid teemasid ja toidu töötlemist.


Loe veel teadmussiirde uuringu artikleid 

Detsember 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
 


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo