EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri 6/2020 (31)

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus, Maaeluvõrgustik
27. mai 2020. a

 

Digitaalne  "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga veidi ka maamajanduse valdkonna teadmussiirdele ja innovatsioonile. 


Mõni sõna lammastest 

Lambakasvatusel on paljudes „vähem soodsates piirkondades” oluline sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnaalane roll. Euroopas on 830 000 põllumajandusettevõttes 85 miljonit looma, samas on EUROSTATi andmetel lambatootjate arv ELis alates 2000. aastast vähenenud 50%. Lisaks sellele on viimase 10 aasta jooksul lammaste tootlikkus vähenenud kuni 40% sõltuvalt riigist ja põllumajandussüsteemist. 

SheepNet (Sharing Expertise and Experience towards sheep Productivity through NETworking) on H2020 kolmeaastane projekt, mille eesmärk on suurendada lammaste produktiivsust. Võrgustik keskendub eelkõige tõhusale taastootmisele, tõhusale tiinusele ja lammaste suremuse vähenemisele, sest need 3 tegurit on olulised kasumlike ja jätkusuutlike lambatootmissüsteemide jaoks.

Projekti alguses korraldatud uuringuga tuvastati vajadusi ja probleeme lammaste tootlikkuse parandamisel. Peamised tegurid, mis mõjutavad ute tiinestumist, olid välimiku hinne, karja tervis ja toitumine, samal ajal kui peamised tiinuse edukust mõjutavad tegurid olid toitumine, tiinuse diagnoosimine ja abortide kontroll. Kolm peamist lammaste suremuse tegurit olid ternesprobleemid, lamba elujõulisus ja sünnikaal. Samas kolm peamist majandamise tegurit olid lautade ehitus, poegimise ettevalmistus ja söötmine. Jõuti järeldusele, et Euroopas on sarnaseid probleeme tootlikkuse parandamisega, kuid piirkonniti tähtsuse järjekord erineb.

Sheepnet on avalik kõigile huvilistele. Selle veebilehel on „teabesalv”, mis sisaldab videoid, teabelehti ja artikleid lammaste tootlikkuse parandamise lahenduste kohta ning näpunäiteid ja nippe nende lahenduste rakendamise kohta. Teabesalv on sisuliselt andmebaas, kus saab teavet filtreerida keele, tootmissüsteemi või artikli tüübi järgi. Nii näiteks saate vaadata videot, kus talunik demonstreerib süsteemi looma kinni püüdmiseks, kui ta on farmis üksi, või pikemat videot, mis selgitab kehakonditsiooni hindamist.

Loe näidet: SheepNet faktileht lammaste portsjonkarjatamisest

Loe lisaks: „Traditsiooniline lambakasvatus Eesti ja Soome rannikualadel ning saartel. Projekti KNOWSHEEP raames läbi viidud uuringud“, 2013 

Loe lisaks: Loomade söömuse hindamise süsteem Obsalim


Euroopa projektitulemuste teabesalv 

Horisont 2020 projekti EURAKNOS raames ning kümne liikmeriigi teadus- ja arendusorganisatsioonide koostööna on valmis saanud EL põllumajanduse ja metsanduse valdkonna teabe ühise digitaalse andmeplatvormi ehk teabesalve visioonidokument. Põllu- ja metsamajanduse teabesalve visioonidokument on abiks andmeplatvormi planeerimisel. EURAKNOS projekti raames töötakse aasta lõpuks välja ka tehnilised suuniseid ühise andmebaasi rajamiseks ja piloot IT-lahendus.

Ideaalne üleeuroopaline teabesalv peab olema atraktiivne ja mugav temaatiliste võrgustike ja põnevate projektide eestvedajatele nende infot levitamiseks. Teabesalve veebilahendus peab köitma kasutajat talle vajaliku teabe lihtsa kättesaamisega ning võimaldama saada ka kasutajaprofiili põhiseid sisusoovitusi.

Loe edasi: visioonidokument eesti keeles.


Teadmussiirde uuring (osa 9):  teadmussiirde kitsaskohad

Teadmussiirde uuring (osa 10):  soovitused: nõuandesüsteem ja konsulendid 

Uuringu "Põllumajandustootjate ja toidutöötlejate teadmussiire" viis Põllumajandusuuringute Keskus läbi Maaeluministeeriumi tellimusel 2019. aasta lõpuks. Avaldame tulemusi osade kaupa.

Intervjuude ja erinevate kohtumiste käigus ilmnes uskumatult palju eelarvamusi teiste teadmussiirde osaliste ajendite või pühendumuse osas. Teadmussiirde korraldamine projektipõhiselt on loonud olukorra, kus keskendutakse projekti täitmisele kuni selle tähtaja lõpuni. Koostöö vähesuse põhjuseks võib olla ajapuudus. 
Ehkki on olemas isikuid, kellel on ideid AKIS süsteemi arendamiseks, pole Eesti piisavalt suur, et süsteemne struktuur iseenesest tekiks. Tuntakse vajadust keskse, teadmiste levitamisele pühendunud organisatsiooni järele: „Lolluse määr aina kasvab. Eestisse on ka eraldi populariseerimise osakonda vaja, kus inimesed oskaksid keerulist lahti seletada“.

Ettevõtjate rahulolu nõuandeteenustega on kõrge, sh põllumajandustootjatest 96% ja toidutöötlejatest 87%. Viimase kolme aasta jooksul ehk perioodil 2016–2019 on nõustamisteenust / konsultatsiooni kasutatud peamiselt toetuste taotlemise ja vajaliku dokumentatsiooni koostamise ning raamatupidamise ja maksuküsimuste teemal. Nõustamise kasutamise intensiivsus sõltub nii tekkinud koostööst, tootjate arvust kui sessoonsest intervallist.
Eestis toimib paralleelselt nii riiklik kui ka teenust eraldiseisvalt pakkuvate konsulentide süsteem. Mõlemad on toimivad. Teaduslikus vaates sarnaneb olukord eksperimendiga toimivuse uurimiseks.


LÜHIDALT 

 POSTIMEES (1933): Konsulent advokaadi ametis. Rohkem tuleb tegemist teha nõuandega, kuidas wölgasid korraldada, kui põllumajandusnöuandega. "Tuleb üles otsida tehtud wigu, sageli nõu anda raskustesse sattunud põllupidajale, kuidas wõlgade keerisest wälja rabeleda jne. Konsulent, kui ta tahab oma ülesandeid edukalt teostada ja põllumehe usaldust teatawa määrani wöita — peab olema tuttaw õigusteadlike küsimuste ja keeruliste pangandusoperatsioonide wallas. Wiimast läheb praegu wäga mitmel ja mitmel juhul waja. Spetsiaal, põllumajandusharru puutuw nõuanne jääb enamik juhtumeil seetõttu tagaplaanile."
Loe artiklit täies mahus SIIN

 Maaeluvõrgustiku ja EIP-AGRI teeninduspunkti koostöös valmis kolm tõlkematerjali. Esimene neist kirjeldab põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemide ehk AKISte erinevaid aspekte. Teised kaks kirjeldavad lähenemisi "mitme osapoolega projektid" ja "temaatilised võrgustikud". Vaata materjale SIIT

 Innovatsioonivõrgustiku ülesanne on soodustada innovatsiooni elluviimist. EIP-AGRI teeninduspunkt avaldas hiljuti animatsiooni, mida kõike üks innovatsiooni tugisüsteem võiks sisaldada. Vaata videot (inglise keeles) SIIT
22. jaanuaril tutvustas Šotimaa innovatsiooni tugiteenuse korraldust Alistair Prior. Tema ettekanne on viimaks järelvaadatav SIIN 

  Maaeluministeerium teavitas 26. mail ÜPP strateegiakava 2021-2027 juhtkomisjoni kava koostamise hetkeseisust ja ajakavast. Tänaseks on selge, et ÜPP rakendamine ei alga 2021. aastal ja 2021. aasta kujuneb üleminekuaastaks. Sisuliselt tähendab see, et liikmesriikidel on võimalik kasutada 2021. aastaks ette nähtud uue perioodi ÜPP vahendeid praeguse perioodi poliitika elluviimiseks (sh nii otsetoetuste maksmiseks kui ka olemasolevate maaelu arengukavade rakendamiseks). Vahendite kasutamiseks on Maaeluministeeriumil kavas algatada MAK muutmine.

Praeguse perioodi poliitika pikendamisega ei peatu aga ÜPP strateegiakava väljatöötamise protsess. Ajakava on muutunud, kuid hetkel on võetud eesmärgiks olla valmis alates 2022. aastast. Sekkumislehtede kirjeldustega on plaanis jätkata lähikuudel. Eelmise aasta detsembrist kuni käesoleva aasta märtsi keskpaigani toimusid sekkumislehtede väljatöötamiseks töögruppide istungid, mille materjalid on kättesaadavad Maaeluministeerium veebilehelt. Osade töögruppide viimased kohtumised peatati COVID-19 pandeemiast tingitud eriolukorra kehtestamise tõttu. Praegu on katkenud töögruppide tööga jätkatud, kasutades selleks veebipõhiseid arutelusid.

---------------------------------------

►Vaata järele: Maaelu võimalused eksperdi pilguga – 21.05.2020. Rivo Noorkõiv ja Mart Soonik

►Vaata järele: Mikrokrediit – kuidas ja kellele –  MTÜ ETNA Eestimaal mikrokrediidist rääkisid: Margo Orupõld ja Sirje Vällman

►Vaata järele: Maaturism - Ülevaade Eesti Maaturismi Ühingu tegevustest eriolukorras - Raili Mengel ja Anneli Kana

Kontrolli sündmuste toimumist pikk.ee kalendrist või maainfo.ee kalendrist

 

Kui te soovite/ei soovi Konsulentide infokirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-posti aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee märgi VORMIL

---> Tagasi konsulentide pessa

Juuli 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
  


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo