EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Tomatist tehtud pakend

Allikas: FreshPlaza
19. jaanuar 2021. a

Tomatitaimedest tomatite pakend Lõuna-Hollandis

info koondas Agnes Kivistik, Maaeluvõrgustik

   

Hollandis nimetatakse suuri aianduslikke regioone, kus kasvatatakse taimi, puid, lilli, lillesibulaid ja köögivilju, rohesadamateks (greenports). Euroopa juhtiv rohesadam ja maailma suurim aiandussektor asub Lõuna-Hollandis. Piirkond on paljude aastate jooksul olnud Euroopa viie suurima toidueksportija seas.

Üks rohesadama epitsenter on Westlandi regioonis. Tohutud kogused puu- ja köögivilju müüakse läbi vahendaja firma, nimega The Greenery, ning tarnitakse Rotterdami sadama kaudu. Euroopa Liidu ühel peamisel rohesadamal on tugev seos mere- ja transpordisektoriga, mis tagab värske toodangu tõhusa ja kiire transportimise sihtkohtadesse üle maailma. Westlandi piirkond Lõuna-Hollandis on rahvusvaheliselt tunnustatud aiandustööstuse poolest. Selle asukoht rannikul tagab soodsad kliimatingimused aastaringselt, sealhulgas ka suhteliselt kõrge valguse intensiivsuse. Lisaks peitub regioon mitme Hollandi linna vahel ning neil on head transpordiühendused, kaasa arvatud teetransport ja õhutransport. Westland on jõukas ja uuenduslik piirkond mis tuleneb osaliselt tänu kiiresti kasvavale põllumajandustööstusele. 

Westlandi tarnijate, tootjate, kauplejate ja teadusinstituutide vahel toimus juba ulatuslik koostöö tänu kasvuhoone klastri tegevustele. Westlandi linnavalitsus algatas 2013. aastal biomajanduse klastri. Peamiseks ajendiks olid suurel alal olemasolevad kasvuhooned (ligikaudu 3,000 ha) köögiviljadega, lilledega ja muude taimedega. Uue klastri kontseptsiooniks oli kasutada taimseid jääkmaterjale, nagu varred, lehed ja tooteid, mis ei kõlba müügiks. 

Üks hea eeldus sellele piirkonnale on see, et suur biomassi maht on toodetud kohalikult, enamasti tulenevalt põllumajanduslikust tegevusest. Lisaks on piirkonnal ka võimalus importida biomassi lähedastest meresadamatest. Kuna erinevaid taimejääke on mitmeid, tehakse valik töötlemisest tuleneva eeldatava majandusliku efekti alusel. Paljudel juhtudel tähendab see järkjärgulist eemaldumist praegu kasutatavatest fossiilsetest lähteainetest. Teine võimalus on spetsiaalsete taimede tootmine ja nendest taimeekstraktide eraldamine, mille lõppturg oleks näiteks farmaatsiatööstus.

See on jätkusuutliku regionaalmajanduse edendamine, transpordikulude kärpimine ja võimaliku tuluallika loomine kohalikele kasvuhoonetele“ sõnas teadur Theo Vogelzang.


Aiandusest tekkivad jäägid ja jäätmed tavaliselt komposteeritakse. Lehtedest ja vartest saadud kiude saab kasutada ka paberi ja papi tootmiseks. Lisaks on võimalik natuke koledamadetest tomatitest, mis ei näe piisavalt head välja poodide jaoks, ekstraheerida ühendeid keemia- või ravimitööstuse jaoks.

Pärast tomatite tootmisperioodi eemaldatakse taimed põllult või kasvuhoonest. Taimed purustatakse ja kogutakse suurtesse konteineritesse. Purustatud taimematerjal muudetakse enamasti kompostiks, kuid selles projektis kasutati seda paberi ja papi tootmiseks. Taimsetest jääkidest paberi tootmiseks on vajalik taimset massist kiud välja pressida, kuid ilma eeltöötlemiseta on see liiga raske. Taimse aine struktuuri nõrgendamiseks ja kiudude pehmendamiseks kasutatakse sileerimist. Selline käitlemine lahendab ka ladustamise, sest taimne materjal on peamiselt saadaval novembris ja detsembris, samas kui paberi tootmisprotsess on aastaringne.

Pärast sileerimist on võimalik taimset massi pressida nii, et kiudained eralduvad mahlast ja teistest orgaanilistest komponentidest. Seejärel segu kuivatatakse ja eraldatud kiudaineid kasutatakse paberi valmistamisel. Praktikas on tihti kiudained kasutamiseks liiga pikad. Seetõttu võib protsessi lisada rafineerimise etapi, mis lõikab kiud väiksemateks tükkideks. Pilootprojektis toodeti lõpuks umbes 300,000 kasti, milles sisaldus 15% tomatikiudu. Ideaalolukorras ei vaja 15% tomatikiududega rikastatud papp teisi kiude (nt puitu).


Hollandis kasvatatakse iga aasta 1800 hektaril 85 miljonit kilo tomatitaimi. Üldiselt lõpeb nende taimede elutsükkel kompostis. Tomatitaimede hektari kohta saab toota 100 000 tomatikarpi (6 kilogrammi mahutavaid pakendeid), millest täpselt piisab sel samal hektaril toodetud 600 tonni tomatite pakendamiseks. Ühe aasta tomatitaimede toodang varustab ettevõtja pakenditega järgmiseks aastaks. Papist pakendit võiks kasutada muidugi ka muude toodete pakendamiste puhul.

Selline innovaatiline tootmine aitab kaasa CO2 heitkoguste vähendamiseks. Ühest tonnist papist saab toota umbes 200 kasti, mis mahtab 6 kg tomateid. See hoiab kokku kuni 54 500 kg CO2, mis on samaväärne CO2 emissiooniga 420 kilomeetri läbimisel autoga. 

See ainulaadne pappkarp, mis on rikastatud tomatitaimede kiududega ja mille tootis Solidus Solutions, on kuulutatud „Packaging Europe Sustainability Awards 2016“ võitjaks. Kokku oli kaheksa kategooriat, igaühe jaoks valiti võitja. Tomatitaimedest saadud kiududega rikastatud pakend võitis kategoorias „Looduslikul materjalil põhinev pakend”. Võidu tõi koju asjaolu, et pakend oli toodetud samadest taimedest, mille saagi pakkematerjaliks toodet kasutati. Tootja saab oma taimedega rikastatud papist pakendit „tagasi osta” ning kasutada veel kord oma tomatite pakendamiseks. Toote edu tagas tugev koostöö tootjate, taimsete jäätmete töötleja, pappi tootva vabriku, teadusinstituutide, ülikooli, konsultantide ja omavalitsuste vahel.

   

Projekt viidi läbi Lõuna-Hollandi provintsi klastri toetusega. Kaasatud partneriteks olid Bio Base Westland, Duijvestijn tomaten, Frans Zwinkels, Fytagoras, The Greenery, Inholland, paberi ja papi teabekeskus, taimeühendite teabekeskus, Lans, Solidus Solutions, Van Nature, Van Vliet Contrans ja Wageningen UR. Westlandi biomajanduse klaster on rahastatud kohalikest, riiklikest ja EU avalikest allikatest.

Tuleviku uurimisteemadest on mainitud siloprotsessi efektiivsemaks muutmine. Nimelt toimub sileerumisel oluline  niiskuse kadu. See niiskus sisaldab erinevaid ühendeid, mida saaks tulevikus kasutada mõnes muus protsessis või tootes.

Rohkem infot:


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo