EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

MAAELUVÕRGUSTIK: AKIS rahvusvaheliselt

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus, Maaeluvõrgustik
7. aprill 2021. a

Märtsi lõpus toimus kaks rahvusvahelist veebiseminari AKIS teemadel. Euroopa Komisjoni juhitava põllumajandusteaduse alalise komitee (SCAR, Standing Committee on Agricultural Research) teadmiste ja innovatsiooni süsteemidest (AKIS - Agricultural Knowledge and Innovation System) töörühma (SWG, Scientific working group) seekordses 24.-26. märtsi kohtumise päevakavas oli AKIS kirjeldamine liikmesriikide ühise põllumajanduspoliitika  (ÜPP) strateegiakavades.

Mõiste AKIS tähistab koostööd innovatsiooni edendamiseks, innovatsiooni, teadmiste levitamise ja nõuande abil. Kui eelmise ja senise maaelu arengukava (MAK) perioodidel tuli liikmesriikidel pöörata tähelepanu nõuandesüsteemi (FAS, farm advisory system) olemasolule, siis uuel perioodil on vaja kirjeldada laiemalt.

Euroopa Komisjoni esindaja, Inge van Oost rõhutas korduvalt, et regulatsiooni uued sõnastused on senisest paindlikumad. Teadmussiirde ja nõustamise toetamise artikkel võimaldab igasugust vajalikku sekkumist, sh ka näidisettevõtete rakendamist. Püütakse vältida tingimuste kirjeldamist, sest praktikas on sõnastused piiranud defineerimata sihtrühmi või tegevusi. Liikmesriigid peavad oma valikud ise tegema, kirjeldama ning otsustama meetme eelarve.

AKISt kujutatakse erinevat moodi, aga see ei ole vaid struktuuridena väljendatav. 

Staatiline lähenemine AKISe kirjeldamisel:   Dünaamiline lähenemine AKISe kirjeldamisel
  • Millised on kaasatud osapooled, organisatsioonid institutsioonid?
  • Kui tugevad/suured on organisatsioonid?
  • Kas osapooltel on hea struktuur?
  • Kas struktuuris on puudujääke? Mõni osapool arvestamata?
 
  • Millised osapooled ja organisatsioonid suhtlevad omavahel?
  • Kui palju ja millised isikud omavahel suhtlevad?
  • Kas nad jagavad omavahel sisukat teavet ja uuendusi?
  • Kus on suhtlemine takistatud ja miks?

 

Kirjeldamine erinevates riikides

AKIS kirjeldamisel on mitmed liikmesriigid ettevõtnud laiaulatuslikke konsultatsioone ja uuringuid. Mõnel pool püütakse kohendada olemasolevaid korraldamise ja toetamise viise. Mõnel pool otsitakse täiesti uusi lahendusi.

Soome AKISt iseloomustavad tugevad tootjate algatatud ühendused, ka suurim nõustamisorganisatsioon ProAgria kuulub tootjatele. AKISe kujundamiseks telliti 2019 Luke loodusvarade keskus uuringu nimega „Uus algus“ (Uusi Alku) ning üks lahendustest võiks olla võrgustik nimega AgriHubi.

 

Kahe aasta jooksul loodetakse käima panna põllumajandusettevõtete kompetentsivõrgustik AgriHubi. See üleriigiline võrgustik ühendaks valdkonna teadusuuringuid, nõustamist ja koolitusi ning loob ühenduse erinevate toidusüsteemi osalistega. Võrgustiku eesmärk on edendada teaduspõhiste lahenduste praktikasse rakendamist. Erinevate osalejate kokkutoomine parandab lahenduste levikut tootmispraktikasse, tugevdab potentsiaali ning riskijuhtimist muutuvas keskkonnas. Põllumajandusettevõtete jaoks on AgriHubi kui foorum, mille kaudu mõjutada valdkonna koolituste teadusuuringute, innovatsiooniprojektide ja nõustamisteenuste teemasid või korraldust. Lisaks hakkab AgriHubi kaudu toimuma ettevõtjate osalemine pilootprojektides. Võrgustiku käivitamiseks on saadud raha Soome põllumajandus- ja metsandusministeeriumilt (perioodiks 2021-2022).

Flandrias toimub mitmeid koolitusi põllumajandustootjatele valitud näidisettevõtetes. Esitlustegevusi rahastatakse kaheaastaste projektidena: ettevõtted tegutsevad demofarmina, korraldavad seal põllupäevi. Uuendusena kavandatakse nendes näidisettevõtetes eraldi nõustajate koolituspäevade korraldamist. Flandria maaeluvõrgustik kavandab lisaks nõustajate ja innovatsiooniprojektide vedajate koostöörühmitustele ka koolitajate võrgustiku loomist.

Flandrias rakendatakse nõuandetoetuse puhul nn nõustamise osakuid, st tootjatel õigus saada nõustamist ette kalkuleeritud vautšeri ulatuses. Tootja saab veebis (nn e-PRIAs) teha taotluse nõustamisteenuse saamiseks, taotleja soov saadetakse organisatsioonile edasi. Üldise hankega oli välja valitud 6 nõustamisteenust pakkuvat organisatsiooni ning nõustamise taotlejal on võimalik nimetada, millist organisatsiooni ja millist teenust/teemat soovib. Iga tootja kohta on arvutatud tema vautšeri suurus, mille raames ta võib toetatud nõustamist saada. Tootjale määratav summa sõltub mingil tootmise suurusest (sh noored saavad rohkem), piirangud on seatud ka nõustamisteemale.

 

Teabelevi optimeerimine

Projekt LIAISON (www.liaison2020.eu) on algatatud interaktiivse innovatsiooni optimeerimiseks ja mitme osapoolega projektide kokku toomiseks. 15.- 19. märtsini 2021 korraldatud töötubade eesmärk oli jagada projekti senise töö tulemusi, küsida tagasisidet ja ettepankuid. Projekti üheks ülesandeks on pakkuda põhjendatud soovitusi ja uusi lähenemisi interaktiivse innovatsioonimudeli (nn EIP-AGRI) põhimõtte rakendamiseks. Nädala vältel toimus nii üle-euroopalisi arutelusid kui ka Põhja-Balti regiooni eriarutelu.

Eraldi toodi välja ettevõtjate vähene huvi rahvusvahelistes interaktiivsetes projektides osalemise vastu. Edukad põllumajandustootjad ei liitu projektidega, sest nad on edukad ka ilma projektides osalemiseta. Samas on ettevõtlikud tootjad just need, kes tõenäolisemalt projektidest kasu saavad. Samas ettevõtjad ei pea olema projekti partneriteks, neid saab kaasata muudel moodustel. Ettevõtjate toimivast koostööst (õpiringid, kodukandi liikumine) algavatel projektidel on parem arusaam interaktiivse innovatsiooni mudeli tegelikust rakendamisest. Konsulentide vähese kaasamise põhjuseks on ka ettevõtjate ning konsulentide vastandlikud huvid info kasutamise osas – üks tahab saada äris eelist ja teine peaks infot sektoris levitama.

Heade näidetena toodi esile Piimaklaster Eestist ning Norra metsaklaster. Piimaklastri puhul on koordinaator n-ö tõlk ettevõtjate ja teadlaste vahel, mis rõhutab jällegi, et projekti juhtiva isiku valik on väga oluline. Metsaklastris seavad eesmärke ja teevad otsuseid ettevõtjad: tegu on ehtsa alt-üles lähenemisega ning tänu sellele tunnevad osalevad ettevõtted suuremat vastutust tegevuste eduka teostamise ees. Mõlema näite puhul on tegu pikaajalise koostööga, mis on vajalik usalduse ja tutvuste loomiseks.

 

Innovatsiooni mõtestamine liikmesriigi/poliitika kontekstis mõjutab palju osapoolte vahelisi koostöövõrgustikke.

Rahvusvahelisi raskuseid tekib riiklike toetuste tingimuste sõnastustest. LIAISON projekt kogus ca 200 projektinäidet 17 riigist ning kirjeldas nelja valdavat rahastamise põhimõtet:

  1. nende ideede kogumine ja toetamine, mis võivad viia uue innovatsioonini;
  2. innovatsiooni osapoolte arendamine, et nad suudaks ise organiseeruda, luua, katsetada ja ideid rakendada;
  3. uute lahenduste teavitamine, et soodustada ideede rakendammist ja kasutusele võttu uute osapoolte poolt;
  4. innovatsiooni- ja teabelevi keskkonna arendamine.

Need neli lähenemist on mõjutavad innovatsiooni-spiraali selle erinevates etappides. Erinevates riikides rakendatakse innovatsiooni toetamisel erinevaid kombinatsioone.

  1. Väga suunatud toetusmehhanismid:
    #1 ainult ideede kogumine;
    #2 ainult võimekuse arendamine, innovatsiooniprojektid; 
    #3 ainult teadmussiire.
  2. Integreeritud toetamine fokusseeritud sekkumistega: 
    #1/2 integreeritud toetus innovatsiooniprotsessi esimeste etappide jaoks;
    #2/3 integreeritud toetus hilisemate etappide jaoks.
  3. Integreeritud toetamine spiraali etappide ühiseks toetamiseks:
    #1/2/3.
  4. Toetus AKISe terviklikule lähenemisele: 
    #4 innovatsiooni ja AKISt toetav keskkond.

 

Innovatsiooni ellu rakendamine

Lisaks uuenduste ja praktikate tuvastamisele-leidmisele-kirjeldamisele on vajalik innovatsiooni laiendamine järgmiste kasutajateni (termin up-scaling või emedding või exploitation). Võimendamine on innovatsiooni järeltegevus, see on innovatsiooni (asi, protsess või praktika) praktiline kasutuselevõtt ja juurutamine, viies kontseptsiooni reaalsesse kasutusse.

Võimendamist kasutavad projektide erinevalt. Teave on enamasti avalik, teaduslikud innovatsiooniprojektid unustavad tihti praktikute kaasamise ning teave ei jõua rakendusse. Poliitikaid teabe kasutatavaks muutmiseks on väga erinevaid ning nad saavad rakendamist soodustada või peidavad selle formaalsuste ja protseduuride vahele ära.

Aruteludest:

  • Praktikute kaasamisega tuleb alustada varakult.
  • Uuendused võiks teha meid õnnelikumaks.
  • Mingi osa projekti tulemustest /innovatsioonist soovitakse hoida salajasena.
  • Innovatsiooni termin on erinevalt mõistetav. Projektiga saavutatu sõltub vaatenurgast. Iga projekt ei pea lõppema tulemuslikult seatud eesmärkide seisukohast, ebaõnnestumine on ka tulemus.
  • Mitmed tulemused on märkamatud; innovatsioon on harva midagi dramaatilist, ta on astmeline ja vahel ka tõrges.  
  • Uuendusmeelsus ja võrgustumine on tulemused omaette: lisaks innovatsioonile on üks tulemus ka innovaatilise mõtlemise soodustamine, sh inimeste võimekus töötada rühmades ning võimekus projektidega tegeleda.

 FAIL – First Attempt In Learning


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo