EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 8/2021 (49)

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus, Maaeluvõrgustik
18. juuni 2021. a

 

 Digitaalne  "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga ka maamajanduse teadmussiirdele ja innovatsioonile. 


Kalafoor ja Lihafoor - Foorid meie toidulaual    

Toit ning selle keskkonnamõju on tõusnud Eestis ja Euroopa Liidus laiemalt oluliseks teemaks. Kui enamus inimeste jaoks jäävad Euroopa Liidu Ühine põllumajanduspoliitika või Ühine kalanduspoliitika kaugeks, siis seal sõnastatud eesmärgid hakkavad tulevikus aina enam igaühe toidulauda kujundama.

 

Juhend "Kalafoor" aitab teha keskkonnahoidlikumaid kala- ja mereannivalikuid (kalafoor.ee). Juhendis on hinnatud enamikku Eestis müüdavaid kalu vastavalt nende kestlikkusele. Kalad ja mereannid on tähistatud valgusfoori värvidega.

Valides rohelisega märgitud mereanni, panustad säästvama kalapüügi ja -kasvatuse arengusse. Kollasega märgistatud kalade puhul tuleks olla ettevaatlikum: tundke huvi, kust ja kuidas nad on püütud. Punases kategoorias olevaid kalu tuleks aga vältida.

 

Lihafoor (lihafoor.ee) on eelkõige tarbijat abistav rakendus, mis suunab keskkonnasõbralikumalt liha valima. Lihafoori peamiseks sõnumiks on "Kestlikult ja vähem!"  Kestlikkuse taga on mitmeid märksõnu, mida lihafooris arvesse võetakse.

Meie kohalik lihafoor selgitab huvilistele, kust liha keskkonnamõju pärineb ja millised on nö paremad valikud. Paremad just keskkonna seisukohalt. Lihafoor julgustab uurima toidu päritolu kohta ja valima loodust toetavat lihatükki.

Loe Eestimaa Looduse Fondi tutvustavat artiklit SIIN


Rahvusvahelise koostöö veebiseminar 8. juunil

Eesti Teadusagentuur koostöös Põllumajandusuuringute Keskusega korraldas 8. juunil veebiseminari "Euroopa Horisondi võimalused põllumajanduse, toidu ja maamajanduse jaoks", mis keskendus Euroopa Horisont raamprogrammi tutvustamisele.

Eesti osales eelmises Euroopa raamprogrammis Horisont 2020 väga edukalt. Euroopa Liidu toetus Eesti projektidele SKP kohta moodustas 294%  Euroopa Liidu keskmisest kui samal ajal oli EL 13 keskmine toetus SKP kohta 68%. Eesti organisatsioone tasub julgustada võtma vastutusrikkamaid rolle projektide konsortsiumides. On väga oluline laiendada osalejate ringi ning kaasata peale akadeemilise sektori raamprogrammi projektidesse ka teadustulemuste rakendajad ehk nõudluse poole esindajad (avaliku sektori organisatsioonid, ettevõtted jt).

  • Loe veel veebiseminarist SIIT, leia järelevaatamise link SIIT
  • Horisont Euroopa 2021 ja 2021 taotluste teemade kirjeldused avaldati 15. juunil 2021. Loe (inglise keeles) SIIT.
  • innovatsioonivõrgustik korraldab 26. augustil rahvusvahelise seminari "Strength in numbers - network to innovate"

Kuidas korraldada sündmusi keskkonnasäästlikult?

Keskkonnahoidlikkuse põhimõtete järgimine muutub samm-sammult üha olulisemaks osaks meie igapäevaelust. Külaliste ootused ühelt poolt ning teiselt poolt peatselt jõustuv ühekordse plasti direktiiv esitavad väljakutseid ürituste korraldajatele ja kohalikele omavalitsustele. KUIDAS toimida?

Kasuta nii vähe kui võimalik ja kasuta korduvalt. 

Jäätmed  

Vali päris nõud või panditops, riidest salvrätt. Meened ja kingitused tee praktilised. Söödavad või vajalikud. Jäätmed kogu liigiti ja tähista selgelt. Vajaminevad juhendid ja sildid leiad kerge vaevaga SIIT. 

Toitlustus   Toit vali kohalik ja hooajaline, järelejaääv anna vajajale. Joogivesi võiks tulla kraanist.
Transport   Nii külaliste kui esinejate saabumine võtab tihti lõviosa ürituse keskkonnajalajäljest. Ehk on festivalibuss ja sõidujagamine võimalikud?
Energia   Kõige rohelisem lahendus on tarbida taastuvenergiat püsivõrgust.
Koht   Ürituse toimumispaik on tihti ka kellegi kodu või lähinaabrus. Reguleeri heli- ja valgustustugevust, korralda "prügijooks" nii enne kui pärast sündmust.

Loe kokkuvõtteartiklit Keskkonnaameti veebisminarist SIIT  
Ettekanded sündmuste korraldamise soovitustega leiad SIIT


Siloseire 2021: Esimese niite optimaalne aeg on lõppemas

Kvaliteetse ja hea toiteväärtusega loomasööda valmistamisel tuleb põllumajandustootjal lähtuda nii konkreetse piirkonna ilmastikust kui ka heintaimede liigilisest koosseisust.

Möödunud nädal kujunes enamasti palavaks ja päikesepaisteliseks. Viljakamatel muldadel ja liblikõieliste segukülvidega põldudel oli saagi juurdekasv väga hea. Kõrreliste puhaskülvide toievääartus on vähenenud (ka tritikale), seeduvus on langenud alla piirnormi. Segukülvides on märgata lutserni ja punase ristiku positiivset mõju toiteväärtuse taseme säilitamisele (neutraalkiusisaldus ei ole oluliselt muutunud). 

Heintaimede sileerimise optimaalse aja seiret korraldab Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituuduga (ETKI). Proovid võetakse viiest maakonnast, vaadeldakse erinevaid põllukultuure. Siloseire jaoks vajalikud proovid võeti 17. mail, 24. mail, 31. mail, 7. juunil ja 14. juunil. Sellaks aastaks on heintaimede optimaalse esimese niite seire lõppenud. 

Loe siloseire kohta kas PMK veebil või www.pikk.ee-s


Loodusrikas Eesti: Pärandniitude nõustamissüsteem

Eelmise aasta alguses alustas projekt Loodusrikas Eesti.  Tegeletakse praktiliste looduskaitsetöödega (näiteks pärandkoosluste taastamine, tiikide kaevamine ohustatud kahapaiksete jaoks, märgade metsade taastamiseks kraavide kinni ajamine) ning uuendatakse  looduskaitse juhtimis- ja infosüsteemi, edendatakse üldist keskkonnateadlikkust ning igaühe ja kogukonnapõhist keskkonnahoidu. Projektis töörühmi on nii loodushoidliku põllumajanduse, erametsanduse kui väikeveekogude teemadel, üks töörühm tegeleb pärandniidu nõustamissüsteemiga.

Projekti uudiskirja kohaselt on töörühma selle suve fookuses nõustamissüsteemi arendamine uute maaomanike jaoks, sh koostöö Riigikantselei Innosprindi tiimiga. Seni on süsteemne lähenemine uute maaomanikega suhtlemiseks puudunud.  Samuti töötatakse sel suvel ja sügisel Tartu ülikooli ekspertarvamusele tuginedes välja Eestile sobiv pärandniitude tulemuspõhise toetuse metoodika. 2021. aasta talvel peaks alustatama pärandniitude hooldamise ja taastamise nõustamisega ning alates 2022. aasta talvest ka teiste sihtrühmade nõustamisega.

 

Üks töörühm projektis tegeleb teemaga Loodushoidlik põllumajandus.

2021. alguses valminud veebilehe www.heapold.ee eesmärk on olla projekti käigus läbi viidavate tegevuste ning loodussõbraliku põllumajanduse infoportaal. Valminud on infomaterjalid põllumeestele jagamiseks – infoleht projektis osalemise kohta ning näidiskaart võimalike tegevustega põldudel. 

2021. a aprillis koostas erametsameetme töörühm olemasolevate Natura 2000 erametsahüvitise parandamise ning aktiivsete meetmete loomise tegevuskava ning vastavalt kavale lõime Natura erametsaomanikele suunatud lühiküsimustiku, mille panime üles Erametsakeskuse kodulehele. Küsimustiku kaudu soovitakse välja selgitada erametsaomanike rahulolu praeguse Natura 2000 erametsa hüvitise korraga ja saada arvamusi selle parandamiseks.
Mais korraldati Asko Lõhmuse juhtimisel mõttetalgud, mille käigus koguti ideid aktiivsete looduskaitset edendavate võtete kohta, mida tasuks Eestis toetada. Kraavide sulgemine tervikmärgalaks, istutamise abil puistu mitmekesistamine, raietega maastikumosaiigi tekitamine, põlendike hoidmine ning ülevaate parandamine oma metsa loodusväärtustest on vaid veerandik mõttetalgutel sündinud ideedest. Sügisel on plaanis kogutud ideede hulgast valida välja need, millega erametsameetme töörühmas põhjalikumalt tegelema hakata. Natura 2000 erametsahüvitise tegevuskava kohaselt valmib selle aasta jooksul hinnang Natura 2000 võrgustikus paiknevate erametsade kohta ning arvutatakse läbi, kui palju kaotab keskmine erametsaomanik oma sissetulekus siis, kui ta mets võetakse looduskaitse alla.

Projekti Facebook-i leht on SIIN


 

LÜHIDALT  

 17. juunil toimus Jänedal arukate külade arenguprogrammi esimene kohtumine. Kohtumisel on kavas tutvuda arukate külade algatuse taustaga, arenguprogrammi sisuga, teineteisega ning alustada ettevalmistust kogukonna kaasamiseks aruka küla strateegia valmimisse. Arukate külade arenguprogrammi viivad LEADER-koostööprojekti raames ellu 13 Eesti tegevusgruppi. Arenguprogrammis osalevad 24 küla/piirkonda üle Eesti. Loe Leader Liidu pressiteadet SIIN 

 26. mail korraldas Maaeluvõrgustik veebiseminari teemal "Eestis levinud nälkjad ja nende tõrjumise meetmed". Veebiseminar oli suunatud hobiaednikele, aednikele, põllumajandustootjatele ja kohalikele omavalitsustele. Veebiseminar on ka järele vaadatav Maainfo YouTube kanalilt.

Hispaania teetigu paljuneb ühe korra aastas. Kevadel algab noorvormide areng, suve lõpuks on teetigu piisavalt küps, et saaks toimuda paaritumine ning üle talve säilivad teeteo munad. Soojematel talvedel võivad säilida ka täiskasvanud isendid. Hispaania teetigu sureb paar nädalat peale munemist. Sellest tulenevalt võib arvata, et talvitunud isendid ei ole veel munenud.

 

 

  Kontrolli sündmuste toimumist www.maainfo.ee või pikk.ee kalendrist 

Kui te soovite/ei soovi Konsulentide infokirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-posti aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee 
või märgi VORMIL

---> Tagasi konsulentide pessa


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo