EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2021
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

EPKK: Valmis ohutu sööda tootmise hea tava juhend

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
1. detsember 2021. a

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja eestvedamisel on ilmunud Eesti Maaülikooli teadlaste koostatud hea tava juhend ohutu sööda tootmiseks. Juhendi koostasid Marko Kass, Andres Olt ja Meelis Ots. Eesti põllumajandustootjad leiavad juhendist vastuseid küsimustele, mis on seotud sööda tootmise ja selle kvaliteedi hindamise ning ohutusega.

Juhendi koostajad on kindlad, et sööda tootjale ja loomakasvatajale on sööda ohutus ja kvaliteet olulised, tagades seeläbi looma tervise ja ohutu toidu.

 

 Vaata juhendit SIIT.

 

Loomasööda tootmine on muutunud globaalseks ja toorained liiguvad üle maailma, püstitades nii tarnijate, tootjate, riiklike institutsioonide kui tarbijate jaoks erinevaid väljakutseid. Samas on kõigi osapoolte jaoks oluline toormaterjalide kvaliteet, valmistoodangu jälgitavus ning lõpptarbija rahulolu. Ei tohi unustada, et söödaga seotud kulutused moodustavad 50–70 protsenti kogu loomakasvatussektori rahalistest kuludest. Märkimisväärne osa põllumajandusloomadel esinevatest haigustest on seotud sööda kvaliteediga ja ebaõigete söötmisvõtetega või üldiste põhimõtete eiramisega.

Samamoodi kui toidu ohutus, on ohutu ja kvaliteetse loomasööda tootmine tähtis mitte ainult põllumajandusloomade ja -lindude tervise ning produktiivsuse seisukohast, vaid ka inimese tervise ja heaolu aspektist. Sestap peab söödatööstus, sealhulgas toormaterjalide tarnijad, tajuma oma vastutust kogu tootmisahela lõikes ja tegema maksimaalselt võimaliku, et tagada oma toodete ohutus. See on võimalik olukorras, kus normiks on tarneahela jälgitavus ja läbipaistev kvaliteedi tagamise süsteem (nagu seda on HACCP).

Sööda ohutusega seostub peamiselt märksõna sööda kvaliteet. Sööda kvaliteet võib tarneahela osapooltele omada erinevaid aspekte. Näiteks söödatööstusele on kindlasti oluline toormaterjalide tarnekindlus ja sööda tehniline kvaliteet. Viimane aga viitab pigem sööda omadustele – nagu söödagraanuli suurus ja tugevus, söödaosakeste peenus ja maitse. Loomapidaja jaoks on aga kindlasti oluline sööda toiteväärtus ehk sööda energia- ja proteiinisisaldus (metaboliseeruva proteiini sisaldus). Väga olulised on ka selliste toitefaktorite nagu mineraalelementide ja vitamiinide sisaldus või (asendamatute) aminohapete profiil. Sööda toitefaktorite sisaldus ja tasakaalustatud söödaratsioon loob eelduse looma geneetilise potentsiaali avaldumiseks toodangu näol, mis on ülimalt oluline loomakasvatuse kasumlikkuse seisukohalt.

Riiklike järelevalveteenistuste prioriteet on tagada sööda ohutus kõige laiemas mõttes. Teisisõnu, sööda ohutus loomale, keskkonnale ja loomse toorme tarbijale. Viimase puhul on kindlasti eesmärgiks vältida soovimatute ainete ja haigustekitajate (mikroobide) lubatust suuremat sisaldust loomsetes toodetes, mis võivad jõuda meie kõigi toidulauale ja põhjustada terviseprobleeme. Kõik söödatootmisega seotud osapooled peavad esikohale seadma samu aspekte sööda tootmisel ja kvaliteedi kriteeriumite tagamisel, sest kõigi ühine siht on kaitsta nii looma kui inimese tervist.

“Ohutu sööda tootmise hea tava juhendi” peamine eesmärk on anda söödatootmisele keskendunud väike- ja loomakasvatusettevõtetele üldised suunised sööda ohutusega seotud riskide ennetamiseks, arvestades kohalikke tingimusi ja eripära. Juhendis kirjeldatakse peamisi etappe, mis on seotud söödamaterjali käitlemise, sööda tootmise, transpordi ja ladustamisega loomakasvatusüksustes. Juhendi koostamisel on võetud aluseks riiklikud õigusaktid ja Euroopa Liidu vastavad direktiivid, mis seda valdkonda reguleerivad. Kuigi juhendi kasutamine nii tootmises kui loomakasvatusüksuses on vabatahtlik, leiavad nii juhendi koostajad kui ka täitevvõimu esindajad, et selle kasutamist tuleb igati soodustada.

Peatükis „Sööda tootmise ja käitlemisega seotud riskid ning võimalused nende maandamiseks“ käsitletakse nii bioloogilisi, keemilisi kui ka füüsikalisi riske. Peatükis „Põhimõtted sööda tootmisel ja käitlemisel farmis“ jagatakse teadmisi söödast kui toorainest, sööda tootmise üldistest praktikatest, sööda märgistusest, hoiustamisest ja hügieenist, tootmise jälgitavusest ja järelevalvest ning ka söödatootmisest mahetingimustes.

Peatükk „Teravilja ja teiste söötade tootmine ja käitlemine farmis“ kajastab tootmise ja säilitamise nõudeid, sööda kvaliteeti mõjutavaid tegureid ja võimalikke riske sööda käitlemisel.

Koresööda tootmist ja käitlemist farmis kajastavas peatükis räägitakse koresöötade tootmisest, säilitamisest ja kvaliteeti mõjutavatest teguritest, aga ka võimalikest riskidest sööda hoiustamisel ja käitlemisel. Ostusöötade käitlemisel farmis tuleb arvestada sööda kvaliteeti mõjutavate teguritega ning võimalike riskidega sööda hoiustamisel ja käitlemisel.

Juhendis on ka õpetus selle kohta, kuidas hinnata sööda kvaliteeti, millised on söödaproovide võtmise põhimõtted, kuidas toimub sööda organoleptiline ja laboratoorne hindamine ning millised on sööda kvaliteeti kirjeldavad näitajad. Vahel jääb söödast järele ka jääke, mille käitlemise kohta saab lugeda taimse materjali ja sööda pakendi käitlemise peatükis.

Käsiraamat valmis Maaeluministeeriumi ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellimusel 2021. aastal. Juhendi väljaandmist korraldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Juhendis edastatakse tõenduspõhist teavet, mis pärineb usaldusväärsetest allikatest, muuhulgas Eesti teadusasutustelt, Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA) ning teiste EL liikmesriikide teadus- ja riskihindamisasutustelt.



Juhendi valmimist toetas Euroopa Liit.

Jaanuar 2022
Tagasi  Edasi
Maainfo
     

Päevakajalised asjad
Maainfo
KIRDERANNIKU KOOSTÖÖKOGU: Kirderanniku Koostöökogu tunnustas pikaaegseid liikmeid ning valis parimaid projekte
KODUKANT LÄÄNEMAA: LEADER COVID-19-vooru esitati 9 taotlust
MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduvõrgustike info - 26. jaanuar 2021 (1/2022)
MAAELUMINISTEERIUM: Ootame uue, 2022. aasta toidupiirkonna kandidaate
HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Näitus Hiiumaa toit otse talust 2021 Kärdla Keskväljaku pergolas
JÕGEVAMAA KOOSTÖÖKODA: Eelteade 2022. aasta I poolaasta Leader-projektide taotlusvoorude kohta
Toidukasvatajaid oodatakse arutlema väetiste, komposti ja kestlikkuse teemadel!
EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 98
MAAELUVÕRGUSTIK: Tulekul on Eesti ja Soome maaeluvõrgustike veebiseminaride sari "Network to innovate"
Tulemas on rahvusvaheline veebikoolitus „Maapiirkonnad, väljakutsed ja solidaarsus“!
MAAELUVÕRGUSTIK: LEADER ja maanoored
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 2 (497)
MAAELUVÕRGUSTIK: Algas Euroopa noorteaasta!
MAAELUVÕRGUSTIK: Tutvu maaelu loengusarjaga "Teadlaste vaade maaelu arengule"

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo