EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

INNOVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 5/2022 (59)

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus, Maaeluvõrgustik
23. mai 2022. a

  

 Digitaalne  "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga ka maamajanduse teadmussiirdele ja innovatsioonile. 


Biomajandus ja bioringmajandus 

Üleilmsed probleemid, nagu kliimamuutused, elurikkuse kadu ja ressursside ammendumine ning samal ajal pidevalt kasvav Maa rahvaarv sunnivad meid otsima uusi tootmis- ja tarbimisviise, mis arvestavad planeedi ökoloogiliste piiridega. Euroopa roheline kokkulepe ehk rohelepe toob ülimalt ambitsioonika ettevõtmisena kaasa vajaduse praeguse tooda-tarbi-viska minema mudelist loobumiseks. Selle peab asendama materjalide ringlus ja fossiilse toorme asendamine biotoormega ehk ring- ja biomajandus.

Ringmajanduse eesmärk on lahutada majanduskasv esmase toorme kasutusest, mistõttu on peatähelepanu materjalide ja toodete korduskasutusel, parandamisel ja ringlusesse võtmisel.

Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja selle muutmine eelkõige toidu ja sööda ning energia tootmiseks, aga ka biomaterjalide ja -toodete valmistamiseks.

Tõsi on see, et iseenesest pole biomajanduses ju midagi uut, toitu ja muud oleme põllult ja metsast saanud tuhandeid aastaid, kuid kliimamuutuste ja -eesmärkide valguses peame fossiilset sisendit üha enam kõrvale jätma ja naasma „juurte juurde“, aga kasutades tänapäevase teaduse, tehnoloogia ja digilahenduste võimalusi.

 Loe artiklit biomajandusest - Autor Argo Peepson, Maaeluministeerium.
Vaata järele Maaluvõrgustiku rohe-teemalisel infopäeval 13. aprill 2022 räägitut.

 Osale infopäeval 26. mai, kus tutvustatakse bioressursside väärindamise ja ressursitõhususe toetusi.

Muld on piiratud ressurss ja me peame selle eest hästi hoolitsema

Ilma muldadeta pole elu.

Kui mullad on terved ja säästvalt majandatud, pakuvad need toitu, puhast vett, elupaiku bioloogilise mitmekesisuse jaoks ja muid olulisi teenuseid, aidates samal ajal kaasa kliimamuutustele vastupanuvõimele. Peame neid teenuseid iseenesestmõistetavaks, kuid tegelikult on muld kogu Euroopas ja kogu maailmas napp, taastumatu ja ohustatud ressurss.

 Mis on mullamissioon? Mis on mullastrateegia?

Mullamissioon kavatseb toetada Euroopa teed säästva mullamajanduse poole, kooskõlas laiema roheüleminekuga linna- ja maapiirkondades. Eesmärgi saavutamiseks plaanitakse tegevusi üle sektorite ja territooriumide. Seetõttu on missioonil laiaulatuslik mõju põllumajanduse, metsanduse, toiduainetööstuse ja muude tööstusharude (nt bio- ja jäätmetööstuse) tavadele ning maakasutuse planeerimisele. Edu saavutamine eeldab, et huvirühmad ja sotsiaalpartnerid kogu toiduahelas, sealhulgas põllumehed, maavaldajad, tööstused, tarbijad ja ühiskond laiemalt, tunnistaksid muldade laiemat ühiskondlikku ja ökoloogilist väärtust ning aitaksid aktiivselt kaasa mullasõbralike tavade valikule, sealhulgas tarbijate kaudu.

Euroopa mullakokkulepe (pdf) on võtnud kavaks luua/toetada mulla seisundi parandamiseks 100 eluslaborit ja majakaprojekti.

Programmi „Euroopa horisont“ raames eraldatakse aastatel 2021–2023 stardirahana 320 miljonit eurot, et aidata missiooni ellu viia. Luuakse rahvusvaheline teaduskonsortsium mullas süsiniku sidumise alal ning koordineerimisplatvorm, et juhtida 100 eluslaborist ja majakaprojektist koosnevat võrgustikku.

Tervete ja tugevate vasikate kasvatamine piimafarmides 

Piimatootja teab, et lehmikute hea tervise ja korraliku juurdekasvu tagamine noores eas on võtmetähtsusega korraliku toodangu saamiseks tulevaselt lüpsilehmalt. Vasikate piimaga söötmine on kulukas ja töömahukas ülesanne, sellest ehk veelgi raskem on tagada noorte vasikate hea tervis.

Valdavas osas maailma piimafarmides võetakse vasikad lehmade juurest ära sünnihetkel või hiljemalt mõni päev peale sündi. Oleme harjunud mõtlema, et nii tagame lehma ja vasika parema tervise ning saame lehmalt rohkem müügipiima. Ometi on viimastel aastatel üha sagedamini kuulda, et mõnes piimafarmis on otsustatud minna hoopis teist teed. Vasikad jäetakse emade või ammede hoolde ja imetada ning inimesele jääb ülesanne loomi vaid jälgida. Miks need farmid sellise tee valivad ning kuidas vasikate ja lehmade koos pidamise süsteem praktikas välja näeb?

Loe artiklit õpireisist - Liina Ulm 

Toitainete arvutamise digitööriistad

Uue Ühise põllumajanduspoliitika määruse kohaselt peavad liikmesriigid 2024. aastaks pakkuma digitaalseid rakendusi toitainete säästvaks majandamiseks. Kavandamisel on riikide ülene tööriist FaST, kuid ka riikidel on omi lahendusi. Iirimaa tööriista NMP Online on edukalt rakendatud juba aastaid.

Süsteemi abiga vaadeldakse mullaproovide andmeid, aga ka muud põllumajandusettevõtte kohta saadaolevat teavet, nagu põllukultuurid, loomade arv jne. Tööriist annab täieliku pildi mullaviljakusest talus ja põllu tasandil, näidates põllukultuuride toitainetevajadust põllu kohta. Konsulent ja põllumajandustootja koostavad tööriista kasutades ettevõtte toitainete haldamise kava, mis on kohandatud põllumajandustootja vajadustele. Platvormi kaudu pääsevad nõustajad ligi uusimatele aeropiltidele ja kaardistustele ning saavad luua kasutajasõbralikke aruandeid ja kaarte. Tööriist on tasuline.

 

 
 

LÜHIDALT  

 Eesti maaeluvõrgustik korraldab 26. mail algusega kell 14.00 veebiseminari, kus  Cropio esindaja Martin Paukson tutvustab digilahendust terviklikult integreeritud põlluhalduseks. Cropio on veebipõhine põllumajandusvaldkonna terviklahendus, mis ühendab endas maahalduse, e-põlluraamatu, agrotegevuste planeerimise/teostamise ning masinapargi halduse.

Vaata ka eelmisi digilahenduste salvestusi.

Algab igakevadine rohusilo tegemise seire. Siloseire jaoks vajalikud proovid võetakse 23. mail, 30. mail, 6. juunil ja 13. juunil. Nende põhjal pannakse kokku konkreetse nädala sileerimisinfo, mis avaldatakse PMK veebilehel igal kolmapäeval kuni jaanipäevani.

 Vaata järele Euroopa Tedusruumi teadusvõrgustike infopäeva. Ülevaade anti järgmistest välisteaduskoostöö projektidest:

  • „Uuenduslikud, jätkusuutlikud ja karjatamisel põhinevad piimatootmissüsteemid, mis integreerivad lehmade ja noorloomade koos pidamise“ – Ragnar Leming, EMÜ;
  • „Valkude ja kiudainete tootmine biorafineerimistehase hajusatest bioheitmetest“ – Raivo Vilu, TFTAK;
  • „Põhjamaiste puuviljade ja marjade eelaretus“ – Hedi Kaldmäe, EMÜ;
  • „Innovatiivne (eel)pressjäägi väärindamine“ – Yevgen Karpichev, TTÜ.

 Projektimajanusega seonduva soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse nõuete veebiseminar toimub 8. juunil. Selleks et kasutada Euroopa Liidu erinevate fondide raha, peab kirja panema ning järgima soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. 

  Mida teeb maaeluvõrgustik?

Eesti maaeluvõrgustik on tegutsenud juba 15 aastat. Ühiselt partneritega on korraldatud üritusi, kohtumisi, välja antud mitmekülgseid trükiseid, kokku pandud värvikaid näituseid, infokirju ja videoülekandeid, et soodustada koostööd ja võrgustumist. Loe maaeluvõrgustiku möödunud aasta tegevuste kokkuvõtet.

 


 

Tule osale eduka suhtlemise ja nõustamisvestluse koolitusel Kommunikatsioon nõustamistöös 9.-10. juunil Lokuta puhkekesuses.

 Kontrolli sündmuste toimumist www.maainfo.ee või pikk.ee kalendrist. 

Kui te soovite/ei soovi Konsulentide infokirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-posti aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee 
või märgi vormil.

---> Tagasi konsulentide pessa.


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo