EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2022
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Läti arukad külad väärtustavad traditsioone ja looduspärandit

Allikas: Maaeluvõrgustik
13. oktoober 2022. a

Lätlased on visad ja töökad, mis paistis eriti silma Kuramaal ringi vaadates, kus külaelanikud uhkusega oma kultuuri ja ajalugu esitlesid, sidudes kogukonna arendamise arukate külade lähenemisega. Neilt on palju õppida ning lõunanaabreid külastades on alati suur rõõm tõdeda, et inspiratsiooni otsimiseks ei pea minema kaugele – piisab vaid mõnetunnisest sõidust, et põnevatest ettevõtmistest innustust ammutada.

Foto: Läti maaeluvõrgustik
 

13. - 15. septembril 2022 toimus Eesti ja Läti maaeluvõrgustike koostöös õppereis "Läti arukad külad". Reisi eesmärk oli külastada Läti kogukondi, kes tegutsevad aruka küla arengu põhimõtete järgi või suunas ja tutvuda Kuramaa põnevate ning inspireerivate ettevõtmistega.

Lisaks ringisõitmisele toimus õppereisi raames ka Eesti-Läti arukate külade seminar, et omavahel kogemusi vahetada ja lätlastele Eesti arukate küladega seotud tegevusi tutvustada.

Õppereisil osalesid aktiivsed inimesed Eesti küladest ja maaelu arenguga seotud organisatsioonide esindajad. Enamik osalejatest juba astuvad oma kogukonnaga arukaid samme, et kodukoha elukvaliteeti tõsta. Kindlasti andis Läti õppereis neile hoogu juurde tegutsemiseks, kontakte ja palju häid mälestusi kaunist Kuramaast.

Mida õppereisil nähti ja tehti? Loe osalejate muljeid ja tähelepanekuid:


Mannapäev ja karpkala Rideju Dzirnavas

Esimene pikem peatus toimus meil  Rideju veskis, ilusa Rideju järve ääres. Kohe saabudes saime maitsta karpkala, mis oli püütud veski omanikele kuuluvast järvest. Peale karpkala kasvatatakse ka tuura. Veski omanik Oskars Kambalas tutvustas meie reisiseltskonnale oma ettevõtte tegemisi.

Erilist uhkust tuntakse esivanematele kuulunud vesiveski üle, mis vahepealsete keeruliste aegade tõttu tuli 1989. aastal tagasi osta ja uuesti taastada. Veski energiline perenaine Dina andis hoone minevikust ja olevikust põhjaliku ülevaate. Veski taas töökorda saamiseks tuli puuduvad osad hankida kaheksast erinevast veskist. Toodete nimekiri, mida veskis jahvatada saab, on pikk. Lisaks tavalisele jahule on veskis röstitud ja jahvatatud ka näiteks rohelisi kohviube.

Saime teada, et leivalabidas tuleks teha märtsis peale päikese loojumist raiutud haavapuust, sest siis ei lähe labidas ahju kuumuses põlema. Kõigile oli rõõmsaks uudiseks, et 20. juuni on mannapäev.  2002. aastal arvati veski Euroopa tööstusliku kultuuripärandi hulka.

Ülevaate koostas: Mailiis Kaljula (Eesti Linnade ja Valdade Liit)

LISAINFO: rideludzirnavas.lv

 
Foto: Tõnu Munk
 
Foto: Ave Bremse
 
Foto: Ave Bremse

Engure küla arukas poi

Õppereisi jätkudes külastasime ilusat Engure küla Liivilahe kaldal. Külla on loodud kogukonnaaed, mis on kõigile avatud. Kogukonnaaias toimuvad tegevused alates kontsertidest ja teatritükkidest kuni noorte loomelaagriteni välja.

Külamaja õue ilmestavad kaks merekonteinerit, ühesse neist on ehitatud vabaõhulava ning teist saavad noored kasutada grafitioskuse lihvimiseks.  Engure kogukonnal on tulevikus plaanis rajada väike aianurk, kus koos luua permaaed või muus stiilis lille - ja köögiviljaaed.

Mere ääres oli olemas juba väike jahisadam, kus soovijad saavad  purjetamist õppida. Arukate külade projekti raames on Engure kogukond loonud „aruka poi“. Poi mõõdab reaalajas mere vee andmeid, mida piirkonna elanikud ja külastajad saavad  kasutada. Kogu sadama ümbrus vajab veel tohutult tööd, et  rajada vana sadamaalale veel kohvikuid, kaupluseid, loomekeskus jne. Külas korraldatakse aktiivselt suviseid muusikafestivale ja kontserte.

Selles arukas külas on mõeldud nii kohalikele elanikele kui ka turistidele, sest mis oleks parem, kui kogukonna tegevusse panustades on võimalik turismi arendades luua ka uusi töökohti.

Ülevaate koostasid: Meelis Kasemaa (Põhja-Harju Koostöökogu), Airi Sikka (Vaiatu Küla Selts MTÜ) ja Kaia Muhuste (Sigaste küla)

LISAINFO: engures.lv

 
Foto: Krista Kallavus
 
Foto: Ave Bremse
 
Foto: Meeri Maastik

Kuldīgat peab ise nägema

Kuldīgat peab ise nägema ja kogema, et saada aru selle linna väärikast, suursugusest hingusest. Palju aitas väikelinnaga tutvumisel professionaalne giid, kes teadis lugu Kuldīga igast nurgatagusest ja neid lugusid kõigile suurima rõõmuga jutustas.

Muljetavaldav oli hoonete läbi aastasadade tehtud juurdeehituste sobitatus algsele hoonele. Lisaks ka see, et hooned, mida polnud veel suudetud renoveerida, näisid oma vanaduses väärikad ja hooldatud. Ka sisehoovid oma vanade lilleaedadega olid väga ilusad. Kuldīgast leiab omapärase läti Veneetsia, mille tõi esile just jõgede sobitumine linnapilti ühes oma sildade ja kanaliehitustega. Eriti veel suurele jõele ehitatud ja renoveeritud 164m pikkune Euroopa pikim telliskivist ehitatud sild. Samuti õhtuvalguses jõele ehitatud 240 m pikkune tamm.

Oli tunda, et kohalikud hoolivad oma linnast väga. Tänavapilt ei olnud koormatud mujal linnades omase tänapäevase reklaamindusega. Kuldīga kesklinnas on väga soodsas kohas väike kohaliku toidu pood, kus leiab laia valiku kohalikke tooteid: piimatooteid (sh Läti sõira), liha- ja pagaritooteid, teesegusid, erinevaid jooke ja palju muud. Selline pood on oluline nii tootjatele kui ka külastajatele, kes poest kerge vaevaga ehedat ja kohalikku leiavad!

Ülevaate koostasid: Jana Kuusk (Pikknurme Küla Selts) ja Elmo Tilk (MTÜ Aidu)

LISAINFO: Kuldīga talupood facebook.com/kuldigas.labumi/

 
Foto: Ave Bremse
 
Foto: Krista Kallavus
Foto: Meeri Maastik

Arukas Alsunga külas elab suitide rahvakild

Alsunga on küla Lätis Kuldīga piirkonnas. Sissekirjutuse järgi on siin umbes 1286 elanikku.

1623. aastal võttis toonane mõisnik Johan Ulrich von Schwerin poola päritolu preili Barbara Konarskaga abiellumiseks vastu katoliku usu ja tõi Alsungasse jesuiidid. Nende misjonitöö tagajärjel pöördus osa rahvast katoliku usku ja on selle säilitanud tänapäevani. Alsunga on suitide rahvakillu ajalooline keskus. Suitide nimetus tulenebki jesuiitidest.

Suitid on läti keelt kõnelev balti rahvas. Tänapäeval on suite ligikaudu 2500. Suite eristab lätlastest katoliku usk, ka on nende kultuuris säilinud vanapäraseid jooni. Suitide kultuur kuulub Läti kultuurikaanonisse, samuti ka UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.

Arukate külade projektiga alustas Alsunga kogukond 2018 aastal. Pandi kokku meeskond ning kutsuti aruteludesse kõik kohalikud MTÜd ning tänagi on üle poolte neist väga aktiivsed, et kohalikke vajadusi täita. Alsunga on tõepoolest kenasti ning arukalt ära kasutanud oma asetsemist mere äärde viiva, suviti tiheda liiklusega tee ääres. Alsungas pole kindlasti igav!  Mõtted ja teod, mis läbi kulgeva liikluse ja inimeste hulga oma koha tarvis ära kasutati, olid lihtsad - paku kaupa, meelelahutust ja sööki-jooki. Arukas küla  tuginebki oma tegevustes ja plaanides kohalikele tugevustele ja võimalustele ning toimib osaluspõhimõttel.

Kiiresti läks käima turg - see oligi otsustav tõmbenumber, mille abil saadi läbi sõitvad autod Alsungas peatuma. Käsitöö, kohalik kaup, pillimehed.  Siinsamas on ka mõisahoone oma lugudega, katoliku kirik (kolme altariga!), kel soovi natuke ka ajalugu uurida. Veidi edasi jalutades jõuab külaline muuseumi juurde ning ka vaieldamatult suurepärasesse rahvuslikku toitu pakkuvasse söögikohta.  Teeviidad ja heakord jäävad samuti silma.

Isegi väljaspool hooaega, kerges sügiseses vihmasabinatega päevas tunned, et siin käib elu ja nad teavad, mida nad tahavad ja mida teevad. Tasakaal ja sõbralikkus. Endast lugu pidamine.

Ülevaate koostasid: Eveli Jürgenson (SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus / Kuremaa küla) ja Aune Mark

LISAINFO: alsunga.lv

Autor: Ave Bremse
Autor: Krista Kallavus
Autor: Ave Bremse

Läti maalilisem rannik asub Jurkalne külas

Jurkalne küla on 300 elanikuga rannaküla, väikeste suitide traditsiooniline elupaik. Oma kultuuripärandit ja traditsioone hoitakse ja seda näeb igal sammul. Kohalikud suitid on koostanud mitmeid raamatuid oma kultuurist ja teevad tihedat koostööd eesti sõpradest setode ja kihnlastega.

Külas on rahvamaja, raamatukogu. Kahjuks kool suleti, sealsetes ruumides asub nüüd sotsiaalmaja. Kogukonna keskuseks on 1924. aastal asutatud raamatukogu. Veidi enne meie külaskäiku oli toimunud saunavihtade valmistamise õpituba, vihad rippusid raamatukogu laes. Ka raamatukogu riiuleid vaadates võis tõdeda, et oma ajalugu ja kultuuripärandit hinnatakse, raamatuid suitidest paistis palju. Raamatukogu teisel korrusel asub kodulootuba Jurkalne ja suitide traditsioone tutvustava väljapanekuga.  

Jūrkalne rahvamaja on kogukonna kultuurielu südameks. See on peamine suidide kogunemise koht Jūrkalne ümbruses. Rahvamaja asub endises kõrtsihoones, mis on ehitatud umbes aastal 1875. aastal. 2011. aastal läbis hoone põhjaliku uuenduskuuri. Rahvamajas korraldatakse üritusi, külastajatele on avatud näitusesaal ja siin tegutsevad aktiivselt rahvamuusikaansambel „Maģie süidi“ (Väikesed suidid) jt rahvakultuurikollektiivid.

Rahvamaja teisel korrusel asub Tormimuuseum – ekspositsioon uppunud laevadest ja esemetest, mis merepõhjast üles tõstetud, leidub ka sukeldujate atribuutikat ja varustust ning foto- ja videomaterjale meresügavustest. Helide ja valgustuse loodud atmosfäär hägustab piiri ajaloo ja kunsti vahel.

Külas asub katoliku kirik, mille kohta räägitakse, et kiriku ehitus sai alguse merel tormi kätte jäänud laeva kapteni lubadusest: “Kui nüüd ellu jääme, ehitame kiriku!“. On teada, et  esimese kiriku, nagu ka muud hooned ning isegi vana tee, uhtus minema pealetungiv meri. Praegune kirik on ehitatud aastal 1862. Selles asuvad 19.–20. sajandi vahetusel valminud altarimaal „Jumalaema” ning orel. Kiriku laes rippuv purjelaev seostub pärimusega uppunud laevast õnnelikult pääsenud meeskonnast.

Aruka küla projektiga sooviti liituda kaks aastat tagasi kohapealsete ettevõtjate soovil, eesmärgiks täiendavate rahastamisvõimaluste saamine läbi MTÜ-de (omaosaluse tasub KOV). Kaasati kohalik omavalitsus ja aktiivsed inimesed, et välja selgitada küla vajadused, probleemid. Kahjuks jäi eesmärk täitmata ja Aruka küla tiitlit ei saadud.

Geograafiliselt asub Jurkalne küla heas kohas – Läti üks maalilisemaid rannikuid, vaikne tsivilisatsioonist puutumata rand, 20-meetrised rannakaljud, palju turiste. Ettevõtjad on piirkonnas „hästi söönud“, Aruka küla tiitlit poleks vajagi, kõik tuleb nagunii.

Ülevaate koostasid: Riina Allik (MTÜ Saaremaa Korvpall), Rita Kivisaar (Kääpa Ühistegevuse Selts, Kääpa kogukonna kogu), Rafael Milerman (Lääne-Harju Koostöökogu ja Eesti Leader Liit)

LISAINFO: jurkalne.lv

Foto: Ave Bremse
Foto: Ave Bremse
Foto: Meeri Maastik

Kuidas Lätis arukate külade arengut toetatakse?

Õppereisi teisel päeval toimus Jurkalne rahvamajas lühiseminar „Arukad külad Lätis ja Eestis“, et vahetada kogemusi ja kontakte. Eesti poolt sai kuulata Eesti maaeluvõrgustiku tegemisi seoses arukate külade toetamisega, Põhja-Harju Koostöökogu aruka küla ettevõtmisi ja Kuremaa küla aruka küla arenguprogrammis osalemise kogemusi.

Väga põnev oli kuulata Läti maaeluvõrgustiku tegevusi seoses arukate küladega, nad on propageerinud ja toetanud arukaid külasid juba 2018. aastast alates. Toetatud on Alsunga aruka küla teekonda. Alsunga osaleb Euroopa arukate külade projektis „Smart Rural 21“.  Alates 2020. aastast on võrgustik abiks olnud Skaistkalne-Kurmenet aruka küla arengus. Võrgustik koondab ja jagab informatsiooni, pakub mentortuge ja konsultatsioone. Nüüdsest on juba alustatud tööd ka teiste Läti küladega ning teemat laiendatakse tulevikus veelgi.

Aruka küla arengus on oluline välja selgitada, kuidas saab iga inimene panustada sinna protsessi ja kindlasti kaasata ka kohalikku omavalitsust ning vajadusel võtta appi mentoreid, kes on oma ala asjatundjad ja oskavad spetsiifilisemat nõu anda. Ideede käivitumiseks on vaja vedajat. Kaugemad eesmärgid võiks jagada lühemateks, jõukohasemateks ampsudeks ja määrata tegijad, kes millise tegevuse eest vastutab. Motivaatoriks on kogukonnatunne, seda tuleb toita meeldivate ühistegevuste läbi.

Kokkuvõttes arukas küla tähendab kogukonda, kus ollakse üheskoos teadvustanud PROBLEEMID ja VAJADUSED ning leidnud ühised VÄÄRTUSED ja kohalikud VÕIMALUSED.  Selle põhjal kaardistatakse oma tugevused- nõrkused, võimalused ja ohud, koostatakse pikaajaline arengukava, kus seatakse visioon ja valitakse metoodika, kuidas ning mis järjekorras (lühemate sammude kaupa) probleemidele lähenetakse. Seejuures tuleks hinnata kogukonna võimekust tegevuste käivitamisel ja juhtimisel, et tagada igaühe võimetekohane kaasatus ja panus.

Ülevaate koostasid: Meeri Maastik (maaeluvõrgustik) ja Krista Kallavus (Metsküla Kultuuriühing MTÜ)

LISAINFO: smartrural21.eu/countries/latvia/

Foto Meeri Maastik
Foto: Ave Bremse
Foto: Ave Bremse

Ziemupe küla üllatas kontrastidega

Ziemupe külas külastasime külamaja-muuseumi ning kohalikku väikest külapoodi, kus müüdi nii esmavajalikku tarbekaupa kui ka kohalike käsitöötoodangut. Ziemupe küla üllatas kontrastidega. Ääretult kaasaegne ja põnevate lahendustega külamaja. Eriti meeldis meremuuseumi toa klaasriiulite lahendus  ning käsitöö-disainipoeke. Samal ajal läbis seda üsna suurt küla veel endiselt kruusatee. Aga eks see neil endilgi hingel nagu ettekandest välja tuli ja paraku ei sõltu küla läbiva tee seisukorra parandamine ka kogukonnast.

Eestvedajate ettekanne mõjus innustavalt – et on veel neid särasilmseid ja noori (!) eestvedajaid, kellele külaelu edendamine hingelähedane ja oluline. Tekkis endalgi uut jõudu ja tahtmist juurde, kui nägid, mida kogukonna heaks on ära tehtud.

Käsitööpood tekitas kogu reisiseltskonnas elevust ning valikut oli igaühele – kes soetas koju kingituseks erilise käsitööseebi, kes valis prouale kuldse randiga keraamilise taldriku, kes külmkapimagneti, kes ostis tervistavat õietolmu ning kes ebaküdooniasiirupit. Lahkusin poest mõttega, et meie koduküla poekeses võiks ka kohaliku käsitöö nurgake olla, sest tegijaid leiduks küllaga.

Ülevaate koostas: Signe Valdmann (Põhja-Harju Koostöökogu)

LISAINFO: Ziemupes elab jõuluvana facebook.com/rukupesruki/

Foto: Ave Bremse
Foto: Meeri Maastik
Foto: Meeri Maastik

Innovastioonist pungil Jaunecese loss

Viimane külatuskoht oli nagu kirss tordil, millega lõppes Läti arukate külade õppereis. Jaunecese lossis nägime sellist innovatsiooni, mida küll oodata ei oleks osanud!

Osati veel korrastamata, osati värskelt restaureeritud mõisas saime näha virtuaalkunsti ja -elu ekspositsiooni, mis on väljamõeldud ja programmeeritud kohaliku andeka tütarlapse poolt kooli lõputöö jaoks. Nii saame nüüd mõisasaalis ringi käia tahvelarvutiga, suunata kaamera seinal olevale justkui poolikule mustvalgele lõuendile ja näha ekraani kaudu hoopis renessansiaja maalikunstnike töid või hoopis ajastule vastavat tantsupaari põrandal ringi tiirutamas. Põnev lahendus!

Lossi kordategemiseks oli kasutatud kahel ja pargi kordategemist lausa neljal korral LEADER toetust - pikk protsess ja tee veel käia sellel tulevasel "tähel" Kurzeme piirkonna kaunite mõisate hulka. Rõõm oli näha, kuidas kogu piirkonnas kohalikud inimesed väärtustavad ajaloopärandit, olgu see mõis, taluhoone, veski või mistahes kohalik väärtus.

Ülevaate koostas: Margit Pärtel (Ajaveski MTÜ)

LISAINFO: jaunaucespils.lv

Foto: Ave Bremse
Foto: Krista Kallavus
Foto: Meeri Maastik

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo