EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖPROJEKTID
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
LEADER 2023-2027 ABIMATERJALID
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

LEADER UUDISED

   

EESTI LEADER LIIT: Otepää ja Taheva kogukonnad Arukate külade arenguprogrammis

Allikas: Eesti Leader Liit
27. oktoober 2022. a

Leader tegevusrühmadest on üks või teine lehelugeja ehk varasemalt kuulnud. Aruka küla arenguprogrammist tõenäoliselt vähem. Nüüd on põhjust. Arukad külad (Smart Villages) on Euroopa Komisjoni algatus innovaatiliste lahenduste juurutamiseks külakogukondades toetudes kogukonna väärtustele ja võimalustele. Eesmärk on kohaliku elu edendamine läbi kogukondade koostöö teiste küladega nii Eestis kui üle piiri. Eestis rakendatakse arukate külade lähenemist esmakordselt 13 Leader tegevusrühma koostööprojekti “Arukate külade arenguprogramm” raames.

Kokku on programmis 24 kogukonda üle Eesti ning Valgamaa Partnerluskogu piirkonnas on sellega liitunud kogukonnad Otepää ja Taheva kandist. Arenguprogrammi raames on kogukondadel mentortoe najal olnud võimalik üksipulgi läbi mõelda oma piirkonna ressursid, tugevused, vajakajäämised ning leida just enda vajadustest lähtuvalt nutikaid lahendusi, et oma piirkonna elule hoogu anda.

Otepää kandi rahvas kutsus arukate lahenduste leidmiseks kampa Tartu Ülikooli magistrandid ning kogukonnas läbiviidud küsitluse ja töörühma veetud arenguseminaride käigus said kirja fookusteemad, millele lähitulevikus tähelepanu pöörata – kogukondlik aktiivsus, kaasatus, peresõbralikkus ning sotsiaalne turvatunne. Maakeeli öelduna on Otepää piirkonna südameasjaks see, et kõik kogukonnaliikmed, nii noored, vanad kui keskmised, saaksid elada täisväärtuslikku elu ja tunneksid end oma kodukandis hoituna. Nii on plaanis eestvedajatel muuhulgas teha tööd ühise infoplatvormi loomise suunal ja laiendada külakogukondade eestvedajate võrgustikku, aga pöörata eritähelepanu ka eakamate kogukonnaliikmete heaolule. Liisa Kaasik, kogukonna esindaja: “Tegeleme meie piirkonnas ühistegevuse poolest passiivsete piirkonna küladega, keda ise kutsume “valgeteks laikudeks”. Üks konkreetsemaid muutusi, mis arenguprogrammi jooksul on toimunud, on hea koostöö ja partnerlus vallavalitsusega. Lisaks oleme hakanud rohkem teadvustama eakate hoolekande teemat. Piloottegevuse rahastuse suunasime noorteprojektile, mille mõte on anda noortele sisuturunduse alaseid teadmisi, millega nad saavad abiks olla ka kogukondadele laiemalt. Erilise tähelepanu all on noorte seas populaarne TikTok keskkond. Noored on juba käinud filmimas Maale elama päeval ja lähikuudel ootab nii noori kui teisi kogukonnaliikmeid koolitus tikktokkerite Markus Sinivee ja Arija Helveega.”

Taheva valla külakogukonnad jõudsid arenguprogrammis strateegiadokumenti koostades aga hoopis aruka poeetilise järelduseni – kuidas maa, nõnda marjad! Ja tõesti, mis võiks olla nutikam – et marjad küpseks ja paisuks, peab neil olema ju hea kasvukeskkond. Hea kasvukeskkond tähendab aga kvaliteetset ja läbimõeldud haridusvõrgu korraldust, kogukonda toetavaid teenuseid ja ettevõtlikkust käsikäes ettevõtlusega. Ning sedasorti head kasvukeskkonda soodustavad kindlasti lahendused, mis arenguprogrammi raames selgelt sõnastatud said, et siht selgem oleks. Plaanis on süsteemne töö kogukonna ja kooli koostöö arendamiseks, ettevõtjate võrgustumise ja turunduse soodustamine koordineeritud moel ning elukeskkonna igakülgne parendamine – mitmekesised kogukonnateenused ja vaade aknast, mis teeb ka silmale pai. Rasmus Onkel, kogukonna esindaja: “Praegu otsime tänu arenguprogrammile aktiivselt lahendusi, kuidas piirkonna hariduselu arendada. Kui kaob kool, kaob ka kogukond. Suur trump on, et programmi raames said erinevad huvigrupid ühise laua taga kokku ja eranditeta jõuti ühise arusaamiseni – kui kaasaegsed õpikäsitlused jõuavad kogukonnani, kool vastab noorte ja kogukonna vajadustele, on lootust kogukonna ja kooli pikemaajaliseks kestuseks.

Lõpetuseks veel korra arukate külade arenguprogrammi eesmärgist. Kui terminid Euroopa Komisjon, innovaatilised lahendused, juurutamine ja tegevusrühma koostööprojekt välja jätta, siis sisuliselt on arukas küla see, kes leiab üles oma kogukonna tugevused ja paneb need enda kasuks tööle. Digilahendused ei ole seejuures ilmtingimata must be element – ka kogukonnateenused, taastuvenergia, ringmajandus on märksõnad, mis arukat küla iseloomustavad.

Huvi korral on võimalik heade näidetega mujal Euroopas tutvuda Euroopa arukate külade võrgustiku Smart Rural 21 veebilehel. Isutekitajaks näitena võib sealt muuhulgas leida leidliku lahenduse, kuidas Soomes Eskolas kooliharidust omandatakse, kui koolihoone avatuna hoidmine ei ole rentaabel ettevõtmine, aga lapsed siiski tarkust taga nõuavad. Või saate teada, mis on laste jalgrataste „raamatukogu“ Belgias Herselti kogukonnas, kuidas see töötab ning mis kasu sellest kogukonna sidususe kontekstis ja rahakotile on.

Arukate külade arenguprogrammi kohta saab rohkem infot: https://leaderliit.eu/arukad-kulad/

Artikkel on valminud LEADER koostööprojekti „Arukate külade arenguprogramm“ raames.


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo