EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖPROJEKTID
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
LEADER 2023-2027 ABIMATERJALID
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

LEADER UUDISED

   

ROHELISE JÕEMAA KOOSTÖÖKOGU: Virgestav õppereis Taani

Allikas: Rohelise Jõemaa Koostöökogu
17. november 2022. a

3.-6. oktoobril 2022 toimus üle-eestilise Leaderi koostööprojekti „Arukate külade arenguprogramm“ tegevuste raames õppereis Taani. Täpsem reisi sihtkoht oli Torupi küla, mis pälvis 2019. aastal rahvusvahelise „Aasta küla“ tiitli. Rohelise Jõemaa Koostöökogu piirkonnast osales õppereisil Sürgavere Küla Seltsi esindaja Eve Soopa. Järgnevalt Eve kokkuvõtte õppereisist.

Torup on elanike arvult sama suur kui Sürgavere ja ka nende külas on raudteejaam, kuid asulale siiski lähemal. Heas mõttes tegi rongilt maha astudes kadedaks vaatepilt rattahoidlatest – nii ilmastiku eest kaitsvatest kui tavalistest, kus rattaid oli hoiul suurel hulgal. Kuna hariliku ja elektrilise jalgratta (mitte tingimata tõukeratta) iga ilmaga kasutamine on Taanis väga tavaline, siis saime ka meie oma teisel päeval ringiliikumise vahendiks just jalgratta, esimesel käisime jala. Võimalus sõita üks vahemaa elektrilise kolmerattalisega ja ilma trotsides tutvuda ümbrusega, oli positiivselt meeldejääv kogemus.

Torupi küla on olemuse põhiselt jagatud viieks sektoriks, kus sektoripõhised küsimused lahendatakse isekeskis, tervet küla puudutav arutatakse aga läbi ja otsustatakse suures ringis. Nii näiteks toimus osas külas prügi sorteerimine ja kogumine elamupõhiselt, teises sektoris oli see aga korraldatud suurte konteinerite paigaldamisega kõigi majapidamiste teenindamiseks. Eramute juures, kus prügiga tegeles igaüks iseseisvalt, oli kõigil vähemalt neli erinevat prügikasti. Meie valla uue jäätmehoolduseeskirja valguses tasuks kindlasti ka meil rohkem läbi mõelda, kuidas me tegelikult jäätmeid käitleme ja loodust säästa saame. Torupis oli selleks veel välja mõeldud ala, kuhu sai viia kasutuskõlblikku, kuid endale mitte vajaminevat. Nii näiteks oli laoplatsil ehitusest üle jäänud prusse, aga ka lambavilla, sõnnikuhunnik ja aiakäru. Materjale hoiti nii väikestes ladudes kui ka lageda taeva all ja süsteem oli lihtne, annetus toimus mõlemat pidi. Jätta sai asju annetusena ja kes võttis, annetas kauba eest, et tekiks võimalusi uuteks investeeringuteks ja mõtete realiseerimiseks.

Haridussektoris tegutsetakse erakooli ja -lasteaiaga, kuid osaline rahastus tuleb siiski riigilt ja kohalikult omavalitsuselt. Enim jäi kõlama mõte tihedast koostööst lapsevanematega. Nii näiteks kogunevad lapsevanemad igal nädalal üldkoosolekule, kus räägitakse nii järgnevatest plaanidest kui hetke rõõmudest ja muredest ning iga kuu korraldatakse üks-kaks laste ja vanemate ühisüritust. Tavapärane on vanemate kaasamine koolitundi ja laste töötamine nii ümberkaudsetes taludes kui küla köögiviljaaias. Kui kooli rajades alustas õpinguid 23 last, siis tänaseks on kooli laste arv kasvanud 170-le. Lasteaial on järjekorras üle neljakümne lapse. Olgu öeldud, et riigikoolid ja lasteaiad asuvad Torupist 3 ja 5 kilomeetri kaugusel ning paljud lapsed käivad ümberkaudsetest küladest.

Nagu juba korra mainitud, on külas köögiviljaaed. Selle saadusi kasutatakse küla ürituste korraldamisel ning kooli ja lasteaia tarbeks. Samuti on koos rajatud ürdiaed ning lillepeenrad. Sarnaselt meie Suure-Jaani OTT turuga toimuvad turupäevad, kuid lisaks tavalisele kauplemisele on turg seotud erinevate teemadega, mis teeb päevast sündmuse. Kohalik majandus seisneb pigem väikeettevõtluses ja väiketalupidamises ning nii toodetaksegi enamuses vajaminevast 50 kilomeetri raadiuses.

Kuna puhta vee ja energia puudus on juba meie tänased probleemid, on Torupis sellele leitud häid lahendusi. Näiteks kasutatakse tualettides enamuses vihmavett, pesu saab pesemas käia ja kuivatada selvepesumajas ning iga teispäev toimub huvilistele ühine õhtusöök. Oluline roll energia tootmisel on aga Torupi külas päikesepaneelidel ja tuulegeneraatoritel.

Kes on siis need, kes selliselt kogukonda arendavad. Arendamisega tegeleb terve kogukond, päevased ühiskondlikud toimetused on endi kanda võtnud peamiselt eakad ja projektide kirjutajad, eestvedajad on peamiselt oma valdkonna spetsialistid. Mis aga tegi ühe väikese Taani küla Euroopa „Aasta külaks”? Minu pilgu läbi olid need hoolivus, koostöö, looduslähedus ja säästlikkus, kõik millega ka meie hakkama saame, kui vaid soovime.

 


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo