EST Maainfo Kalender Maainfo Üritused
 
 
Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Kalendri sissekanded
Maainfo

Üritused

   

MVO: eesmärgimängud

Toimumisaeg: 04.05.2020

Toimumiskoht: veebi vahendusel

Sihtgrupp: PMK maaelu võrgustikutöö osakonna inimesed

 Maaelu võrgustikutöö tegemiste analüüs

Arutame võrgustikutöö eesmärgistamist - mida ja miks me teeme ja tegema peaks. 
Arutelude sari kuni tunniajaliste kohtumiste viisi


I -  4. mai 2020 kell 9, veebi vahendusel

Kodutöö – vali endale avatar. Selline, mille saad võtta enda veebikaamera ette –  pilt, ese. Avatar peaks iseloomustama Sind ja Sinu eesmärke-tegemisi osakonnas. Kohtumisel võtab igaüks sõna ja kirjeldab, mida avatar iseloomustab. 

Oodatav tulemus

  • eneseanalüüs - kas ma olen MVOs ja mis on minu panus
  • tutvumisring - kes mu kõrval on ja mida nad ootavad

 Eesmärgi seadmisest on kasu vaid siis, kui leiad sellele seose iseendaga.

Töövahend - miro (vaatamine)


II - 13. mai 2020 kell 11, veebi vahendusel

Kodutöö – vali mõni kokkuvõte-dokument-analüüs, milles väljendatakse sihtgrupi ootust või hinnangut võrgustiku tegevusele.

  • Vali 2 tähelepanekut - võimalikult konkreetset - millel on Sinu jaoks tähendus.
    Vali need, mis kinnitavad Sinu arusaamist või mille poole tahad püüelda.
  • Nüüd vali üks selline, mis Sinu arvates on raske, ebareaalne või millega Sa nõus ei ole.

Näidiseks dokumente:

Tähendusega tähelepanekud Uskumatud tähelepanekud
Palju väikeseid tegevusi ja kokkuvõttes me ei paista välja (vahehindamine)
Palju väikeseid tegevusi, lõppeesmärk ei paista välja, samas näidete levitamine on tunnustus väljatoodud tegevusele või isikule. (vahehindamise kokkuvõte)
Sidusrühmad tunnevad et nad on pigem sotsiaalpartnerid kui sihtrühm (vahehindamine)
Tuleviku maaeluvõrgustik võiks laiemale avalikkusele rohkem selgitada ÜPP olemust ja vajalikkust. Selgitada, milline on suund, kuhu läheme, miks seda kõike tehakse, milline on Eesti roll selles jne. (maaeluvõrgustiku koostöökoa 11. istungi kokkuvõte) Raske on aru saada, milline paljudest infokirjadest on peamine. (Vahehindamise kokkuvõte)
Meie sihtgrupp ootab meilt erinevat infot, mis on seotud maaeluga, mis on hea. (kommunikatsiooniküsitluse analüüs)

 

-   Lihtsad ja klassikalised kommunikatsiooni viisid nagu näost näkku kohtumised, e-post on endiselt olulised  (kommunikatsiooniküsitluse analüüs)

Maaeluvõrgustik võiks enda peale võtta eetilise väljaütleja rolli (juhul kui meedias postitakse info MAK raha kuritarvitamisest – anda taustainfot ja teavet lõpptulemusest). Samuti võiks võtta rolli sotsiaalsete ja rahvuslike tavade hoidjana. (vahehindamise kokkuvõte)
   
Teavitus võiks olla ka keskkonna teemadele, avalik huvi selles osas on suur. (maaeluvõrgustiku koostöökoja 11. istungi kokkuvõte) Omavalitsused võiksid olla rohkem kaasatud ja informeeritud. (maaeluvõrgustiku koostöökoja 11. istungi kokkuvõte)
Senisest enam tutvustada laiemale üldsusele MAK kõikide sihtvaldkondade seire- ja hindamistulemusi. (MAK 2014-2020 vahehindamise lõpparuanne)  Väide: "Maaeluvõrgustiku roll väheneb ja vajalikkus pole nii oluline, kuna enamik info ja kaasatus on Leader liidu kaudu ka olemas?" – sellega ei nõustu! Meie vajalikkus ei vähene, vaid meie roll muutub LEADER tegevusgruppide osas, mis on positiivne, sest see ongi võrgustiku eesmärk, olla abiks, seal kus vaja ja pakkuda neutraalset platvormi ning kui sihtgrupp vajab vähem meie poolset võrgustikutööd on hea märk. (kommunikatsiooniküsitluse analüüs)
Maaeluvõrgustiku üksusel on tugev mõju laiema üldsuse ja võimalike toetuse saajate teavitamisele maaelu arengu poliitikast ja rahastamisvõimalustest, kuid keskmine mõju maaelu arengukava rakendamise kvaliteedi parandamisele ja innovatsiooni edendamisele. (MAK 2014-2020 vahehindamise lõpparuanne)  Maapiirkonna perspektiivist lähtuva poliitikate koondmõju süsteemse hindamise eeldus on, et mõistetakse maapiirkonna sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnaalaste, kultuuriliste, julgeolekualaste ja halduslike mõjude eripärasid. Selleks, et mõista .., tuleb .. esindajad varustada maapiirkonna mõjude hindamise tööriistadega (sh metoodikate, juhendite ja täiendkoolitustega).  - PÕKA
   
ÜPP võrgustik tundub justkui suur ja hoomamatu - on oht, et fookus hakkab hajuma.  
Primaarsektori info- ja nõuandesüsteem on kõige paremini välja arenenud. Teenindus- ja tööstussektori suurema heterogeensuse tõttu on nende infoallikad oluliselt enam killustunud. Seega võiks senisest enam integreerida ka nende sektorite jaoks mõeldud infot olemasolevasse primaarsektori infosüsteemi ning juba olemasolevaid infosüsteeme (näiteks maaeluvõrgustik jms), mis sisaldavad ka teistele sektoritele olulist infot, rohkem reklaamida. Kõige peamiseks infoallikaks toetusmeetmete kohta on ülekaalukalt ajakirjandus. Olulise infot annavad ametid, kust toetus taotletakse, aga tähtsaks infoallikaks on teised ettevõtjad. Kõige vähem toodi välja maaeluvõrgustikku: ainult 26,8% nimetas seda infoallikana.
Lisaks pealkirjade tõlkimisele rohkem sisuteemade kajastamist. EIP materjale on erinevaid, võiks rohkem sisu avada, kuna EL info meieni nii hästi ei jõua (Teadmussiirde intervjuu) Piirkondade võrdluses nimetati maaeluvõrgustiku kasutamist kõige rohkem Kirde-Eestis (60% võrreldes kõikide vastajate keskmise 26,8%-ga) - Uuring „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus“ (2012)

Iga LR peab asutama maaeluvõrgustiku, kes toob kokku maaelu arenguga tegelevad organisatsioonid ja administratsioonid.

Each Member State has established a National Rural Network (NRN), which brings together the organisations and administrations involved in rural developmen. Experience shows that networks are an effective means of informing, inspiring, and empowering local people in rural communities. By encouraging and promoting interaction between different rural stakeholders, rural networks facilitate and inspire learning, innovation, and the building of both human and social capacity based on the experience of others in the network. (ENRD Guidebook. (2014)

 

Kokkuvõte arvamustest arutelul


III - 20. mail kell 9 veebi vahendusel
Sihtgruppide ootuste süstematiseerimine ja analüüs - kus on maaeluvõrgustiku roll?

 

 

IV - .. kodutöö - tegevuste nimekirja seadmine tähtsuse järjekorda

V - kodutöö tulemuste ülevaatus ja tegevuste sisu kokkuleppimine

 


   /public/files/arengukava_logo_el_horisontaal-uus.jpg

Sündmuse läbiviimine on toetatud Maaelu arengukava tehnilise abi vahenditest.

 

Viimati muudetud: 19.05.2020

September 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
 

Päevakajalised asjad
Maainfo
ENRD: Kuidas võitlevad Euroopa kogukonnad COVID-19 viirusega
MAAELUVÕRGUSTIK: Maal elatakse päriselt - oma silm saab kuningaks 26. septembril!
MAAELUMINISTEERIUM: Laupäeval toimub Tallinna Botaanikaaias taimetervise teemapäev
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 11/2020 (36)
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 15 (464)
MAAELUVÕRGUSTIK: Virtsu küla tegutseb oma aruga
ETaG: Teadlased lahendavad toiduainetööstusele olulisi arendusküsimusi
EIP-AGRI: Täppisloomakasvatus ja andurid
INNOVAATILINE PROJEKT "TARK LAUT - innovatiivne taastuvenergial töötav termoreguleeritud lauda kontseptsioon-lahendus"
TAHEVA VALLA KÜLADE SELTS: Kotuse arendamine koostöös National Geographicu kollaste raamidega
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Uudiskiri - august 2020
LEADER infokiri 2020 (nr 11/82)
JÄRVAMAA LEADER TEGEVUSGRUPID: Kurjailma festival Järvamaal
EUROOPA KOMISJON: Avaldage arvamust maapiirkondade pikaajalise visiooni kohta
EUROOPA KOMISJON: Uuritakse, kuidas on COVID-19 pandeemia mõjutanud toidutarneahelat
KÜLALIIKUMINE KODUKANT: Maal elamise päeva avastart (VAATA OTSEÜLEKANNET KELL 14-16)
PÕLLUMAJANDUSAMET ja PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS: Taimetervise teemapäev botaanikaaias
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Leader/CLLD all-rühma 8. töökohtumine
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Minitöögrupp LEADER/CLLD all-rühma liikmetele teemal "LEADER rakendamise parendamine elujõuliste maapiirkondade hüvanguks"

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo