INNOVAATILISED PROJEKTID

Peamised teemad või tegevused, millele põhineb klastri tegevuskava (lühikirjeldus ja kontaktid):

• Tegevuse 1 eesmärgid - innovatiivse kilemultši parimate rakendusvõimaluste uurimine põllukultuuride kasvatamisel.
• Tegevuse 2 eesmärgid - taimeõlide väärindamiseks parimate töötlemisvõimaluste leidmine.

Projekti käigus selgitatakse välja 7 vähelevinud marja- ja puuviljakultuuri majanduslik-bioloogilised omadused Eesti kliimas, nende sortide sobivus masinkoristuseks ning paljundus-, kasvatus- ja töötlemisvõimalused. Projekti lühikirjeldus ja kontaktid

Piimaklastri eesmärk on koostöö ja erinevate innovatsioonitegevuste kaudu leida piimatootmise ja -töötlemise ahelas uusi võimalusi kõrgema lisandväärtuse loomiseks, sektori ettevõtete majandustulemuste parandamiseks ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks.
Tegevuskava SIIN . https://piimaklaster.ee/ 

Projekti eesmärgiks on leida parim keskkonnasäästlik tehnoloogia vaarikamarjade töötlemisel  järelejäänud marjajäägi  väärindamiseks, mille põhiosa moodustavad seemned. Projekti lühikirjeldus ja kontaktid  

Projekti eesmärgiks oli testida uudset ülekuumendatud auruga (SHS) heintaimede termolagundamise tehnoloogiat. Eritingimusena määratleti tegevuse mahuks väiketootjatele sobiv tehnoloogiline skaala. Projekti kirjeldus ja lõpparuanne

Projekti eesmärgiks oli luua iseliikuvale traktorile seadeldis, mis suudab koguda mullastiku andmeid. Mullaproovi seade kogub mullaproove ja annab teavet mulla füüsikalistest omadustest. Projekti käigus loodi mullaproovi seadeldis, traktorile lisamoodul ja tehti tarkvaralisi arendusi andmete kogumiseks. Projekti lõpparuanne

Käesolev klaster on kutsutud ellu selleks, et leida lahendused mullaviljakuse, toitainete leostumise ja taimekaitsevahendite jääkide mulda kumuleerumise probleemile, mis puudutab suurt osa taimekasvatusega tegelevatest põllumajandusettevõtetest.
Klastri tegevuste lühikirjeldus ja kontaktid
http://www.mullakaitse.ee/

MTÜ Liivimaa Lihaveise eesmärgiks on koostöös teadusasutustega (osalevad partnerid: BioCC, Eesti Maaülikool, Säästva Maamajanduse Keskus, Eesti Taimekasvatuse Instituut) leida viise ja võimalusi mahe rohumaaveise ja -lambaliha tootmise jätkusuutlikkuse ja efektiivsuse tõstmiseks.
Klastri tegevuste lühikirjeldus ja kontaktid 
http://kvaliteedikava.liivimaalihaveis.ee/innovatsiooni-klaster

Klastri peamine eesmärk on suurendada Eesti mahetaimekasvatuse konkurentsivõimet ning majanduslikku ja keskkonnaalast jätkusuutlikkust. Kavandatud on 9 tegevust põllukultuuride kavatuse valdkonnas ja 7 tegevust köögiviljakasvatuse valdkonnas. Põhirõhk põldkatsetel ettevõtetes, sh katselapikatsed ETKIs.
Klastri tegevuste lühikirjeldus ja kontaktid
http://mahekeskus.emu.ee/tegevused/tootlemine-ja-turustamine/eesti-maheklaster/

Artikkel 2020: 
https://maainfo.ee/index.php?article_id=8076&page=3671&action=article&

Tegevuskava üldiseks eesmärgiks on efektiivistada aianduslikku tootmist teadmistepõhiselt nõnda, et samaaegselt suureneks saagikuse stabiilsus ja paraneks saagi kvaliteet ning väheneks surve ümbritsevale keskkonnale. Efektiivsema tootmise läbi suurendatakse puu- ja köögiviljadega isevarustatuse taset ja tootjate ekspordivõimekust, mis on Eesti aiandussektori arengukava 2015-2020 eesmärkideks. Klastri tegevuste lühikirjeldus ja kontaktid 

1. MTÜ Aiandusklaster innovatsioonitegevuse „Maasikahooaja pikendamine“ lõpparuanne
2. Innovatsioonitegevuse „Külmkuivatus. Külmkuivatustehnoloogia sõltuvalt aiaviljade eripärast.“ lõpparuanne

Projekti eesmärgiks oli selgitada minimeeritud mullaharimise viisi majanduslikku otstarbekust maisisilo tootmisel, selle mõju maisisilo toiteväärtusele ja bioohutusele. Kuna Aatmaa OÜ varem maisisilo tootnud ei ole ja kasutab teravilja kasvatamisel laialdaselt just minimeeritud mullaharimise viisi on huvi antud projekti tulemuste vastu eriti suur. Projekti lõpparuanne ja kontaktid

Projekti peamiseks eesmärgiks on välja töötada optimaalse koostisega vasikate startersööda retsept, selgitamaks startersööda mõju vasikate jõudlusele ja tervisele. Välja töötatava startersööda puhul on oluline, et vasikas hakkaks seda võimalikult varakult sööma. Piisav startersööda söömus tagab vasikate optimaalse kehamassi piimaperioodilt võõrutamise ajaks. Projekti lõpparuanne

Projekti eesmärgiks on leida parim keskkonnasäästlik tehnoloogia vaarikamarjade töötlemisel järelejäänud marjajäägi väärindamiseks, mille põhiosa moodustavad seemned. Antud projekti raames võrreldakse tavapärast külmpress meetodit superkriitilise meetodiga ja viiakse läbi rida optimeerimiskatseid parima tehnoloogilise valiku selgitamiseks. Mõlemad valitud tehnoloogiad on keskkonnasõbralikud. Katseprojekti käigus sobiva tehnoloogilise valiku hindamiseks analüüsitakse saadud vaarikaõli kvaliteedinäitajaid ja olulisemaid õlis leiduvaid bioaktiivseid ühendeid ning hinnatakse nende säilivust. Projekti lõpparuanne

Projekti peamine eesmärk on kohalikul toorainel põhineva toodangu ning loomse päritoluga toorme tootmisel ja töötlemisel tekkiva teisese tooraine kasutamine gurmeetoitude sortimendi laiendamiseks. Projekti jooksul väljatöötatud tehnoloogiad on suunatud ettevõtte OÜ Gurmeeklubi tootevaliku rikastamiseks. Lõpparuanne ja kontaktid

Projekti eesmärk oli luua kanepiseemnetest kõrge valgusisaldusega kontsentraadi väärindamistehnoloogia piloot-katsetootmise tasemel eesmärgiga tõendada olemasolevat laboritasemelist tehnoloogiat pilooditasemel ja toota piisavas ulatusesnäidiseid. Projekti töö tulemused: katsetamiste käigus selgitati välja, et kanepiseemnestõliekstraktsioon solventidega on edukas meetod kanepivalgu väärindamiseks. Lõpparuanne ja kontaktid

Antud projekti raames töötati välja tehnoloogiad ja tehnoloogilised lahendused väiketapamajadele toiduvere kogumiseks ja töötlemiseks, veres sisalduvate komponentide väärindamiseks ning toodete sortimendi laiendamiseks vere ja selle komponentide baasil, mida on võimalik kasutusele võtta ka teistes lihatööstustes. Projekti kontaktid ja lõpparuanne

Projekti  käigus  loodi  Koivakonnu  mahe  lihaveisefarmi  ja Tartu  Ülikooli  koostööl  innovatiivne  taastuvenergial  töötav  energiatõhus  termo-reguleeritud  veiselauda  kontseptsioon-lahendus  (TARK  LAUT). Kontseptsioon-lahendus võimaldab veisekasvatajatel kasutada hoonet suvel kõrge lisandväärtusega kõrvalsaaduste kasvatamiseks ja/või kuiva heina tootmiseks. Projekti lõpparuanne ja kontaktid

Projekti peamised eesmärgid olid: teha kindlaks, kas köögiviljaladude mikrofloora võib mõjutada neis säilitatavate köögiviljade säilimist, vajadusel optimeerides ladude säilitustingimusi; arendada välja uued köögiviljatooted ebastandardsetest ning säilitamiseks mittesobivatest köögiviljadest ning teisesest toorainest kasutades uudseid tehnoloogiaid. Projekti lõpparuanne ja kontaktid

Projekti lähteülesanne on varem väljatöötatud immunobiosensorsüsteemi testimine ja farmi tingimustes kasutatava katseseadme loomine saavutamaks mastiidi kiire diagnostika farmi tingimustes. Projekti kirjeldus ja kontaktid

Projekti eesmärk on täppispidamise võtete edendamise (toitumuse automaatse hindamise süsteemi rakendamine, Soome EIP ÄLYREHU rohusöötade kuivainesisalduse määramise kiirmeetodi ja piima biosensorite väljatöötamisele kaasa aitamine) abil suurendada Kehtna Mõisa OÜ ja teiste kõrge aretusväärtusega piimakarjade majanduslikku ja ressursi efektiivsust vähendades ühtlasi piimatootmise kahjulikku mõju keskkonnale ning suurendades karja produktiivset iga ja jätkusuutlikkust. Projekti kirjeldus ja kontaktid

Projekti eesmärgiks oli veise spermide transglutaminaas-1 (TGM1)-biomarkeri põhise sooselektsioonitehnoloogia väljaarendamine. Lisaeesmärgiks pulli spermide viljakusmarkerite väljaselgitamine, mis võimaldaks välja töötada veise viljakuse hindamise metoodika (genoomikatesti) ning luua sperma kvaliteeti ja hilisemat viljastamise määra tõstva seemendusdooside sünteetilise lisandi. Projekti lõpparuanne ja kontaktid

Projekti algatamise põhjus on tootjate soov teada, milliseid valgurikkaid kultuure on Eestis kõige mõistlikum kasvatada ning töötlejate soov tuua turule uusi tooteid. Projekt on saanud heakskiidu Innovatsiooniklastri toetuse määruse alusel kinnitatud prioriteetses tegevusvaldkonnas „eestimaise taimse valgu tootmise ja tarneahela tõhustamine“. Projekti kirjeldus ja kontaktid

Projekti eesmärgiks on arendada välja uudne mahebatoonide sari. Innovaatilised suunad, millele projekti raames keskendutakse on eestimaise tooraine kasutamine (õun/pirn klassikalise rosin/dattel asemel), külmkuivatatud marjade lisamine, erinevate kodumaiste kõrge toiteväärtusega marjade ning pressimisjääkide kasutamine toorainena. Projekti lõpparuanne ja kontaktid

VIVET projekti põhieesmärk on Eesti veisekasvatusele sobiva embrüote kehavälise (in vitro) tootmise süsteemi väljaarendamine. Lisaeesmärkideks oli embrüotes apoptootiliste mehhanismide tuvastamine, mis käivitavad veise munarakkude ja embrüorakkude programmeeritud surma in vitro kasvatamisel, nende mRNA ja miRNA ekspressiooni profiili põhjal ning ülegenoomse NGS analüüsi väljatöötamine. Projekti lõpparuanne ja kontaktid

Projekti eesmärk oli välja töötada Eesti tingimustesse sobiv ja kaasaegsetel seisukohtadel põhinev piimakarja kinnisperioodi söötmisstrateegia. Projekti lõpparuanne ja kontaktid

Projekti eesmärk on maheviljeluse efektiivsuse tõstmine, mis tagaks kvaliteetse ja stabiilse maheseemne toodangu ning seda moel, et mullaviljakus ei lange vaid tõuseb. Projekti lõpparuanne ja kontaktid

Projekti eesmärgiks on selgitada heintaimiku fungitsiididega töötlemise mõju silo mükotoksiinide sisaldusele, fermentatsiooni kvaliteedile, toiteväärtusele ning lüpsilehmade produktiivsusele, piima koostisele, kvaliteedile ja ohutusele. Kirjandusest on teada, et minimeeritud mullaharimise viisi korral suureneb heintaimede tabandumine mükotoksiine produtseerivate seentega progresseeruvalt rohumaa kasutusaastale. Sestap eeldame, et heintaimede pritsimine kasvuperioodil fungitsiididega vähendab hallitusseente arvukust sileeritaval haljassöödal ja mükotoksiinide sisaldust silos. Projekti lühikirjeldus ja kontaktid

Projekti sisuks on piimatootmise ettevõtete tootmisprotsessi iseloomustavate andmete süsteemne kogumine ning analüüsitud/töödeldud info rakendamine ettevõtete tootmisprotsessi efektiivsuse tõstmiseks. Projekti lühikirjeldus ja kontaktid

Projekti põhieesmärk on töötada välja uudsed DNA sekveneerimise põhised meetodid mee koostise ja päritolu määramiseks. Loodava uue meetodiga on võimalik tuvastada, millistelt taimedelt mesi pärineb, missuguste teiste organismide (nt putukate) DNA jälgi mesi sisaldab, milline on mee geograafiline päritolu ja kas tegemist on ehtsa mesilaste poolt toodetud meega. Samuti analüüsitakse projekti käigus Eesti turul müüdavate mete koostist, päritolu ja ehtsust. Projekti kirjeldus ja kontaktid

Projekti eesmärgiks on langetada seakasvatuses tootmise omahinda läbi söödakulu vähenemise ja kiirema juurdekasvu tagamise. Poolte koostöö sisuks on: analüüsida seakasvatuses kõige olulisemate söötade aminohappelist koostist ja kaasajastada üle 20 aasta vanuseid Eesti söötmisnorme ning - soovitusi. Koostöö käigus optimeeritakse ja katsetatakse erinevaid söödaratsioone. Projekti jooksul katsetatakse ka söödaratsioone, milles on kasutatud ainult kohalikke proteiinsöötasid. Projekti lühikirjeldus ja kontaktid

Projekti eesmärgid on a) välja arendada meetodid puuvilja- ja juurviljapüreesid ning aedvilju sisaldavate toodete kvaliteedi hindamiseks ning nende säilitamisprotsesside iseloomustamiseks, b) välja töötada pika säilivusajaga toodete kiirendatud säilivuskatsete metoodika, c) välja töötada hindamismeetodid tooraine käitlemisel ja kasutamisel, mis tagaksid toiduohutuslike riskide minimeerimise ressursimahukalt termotöötluselt üleminekul säästlikumale pastöriseerimisprotsessile. Projekti lühikirjeldus ja kontaktid

Projekti eesmärgiks on uurida õuna-, mustsõstra ja rabarberi töötlemisjääkide kasutusvõimalusi erinevate kiudainete tootmiseks, nendega olemasolevate ja uute toodete rikastamist ja saadavate kiudainete mõju selgitamist inimese mikrobioomile. Projekti lühikirjeldus ja kontaktid

Projekti eesmärgiks on uurida modifitseeritud atmosfääri ja pakendimaterjalide mõju madala veeaktiivsusega teraviljatoodete säilivusele ning arendada ülipika säilivusajaga toiduainete kiirendatud säilivuskatse metoodikat. Projekti üldandmed ja kontaktid

Projekti eesmärgiks on kartulikasvatuses olulist kahju põhjustavate traatusside tõrjeks efektiivselt toimivate alternatiivsete tõrjevõtete väljaselgitamine. Kartulit kahjustavad mitmed traatusside liigid, kelle efektiivseks tõrjeks peavad rakendatavad võtted olema liigspetsiifilised, arvestades antud piirkonnas esineva liigi leviku- ja arengubioloogiaga. Projekti lühikirjeldus ja kontaktid

Projekti eesmärk on leida teaduspõhiselt parim ja efektiivseim meetod, muundamaks põllumajandustootjatelt saadav biomass ehk puu- ja köögivilja jäägid kõrge lisandväärtusega loomatoiduks. Projekti lühikirjeldus ja kontaktid

Projekti eesmärk on luua lihaveisekasvatajatele karja andmete haldamise rakenduse beefEST prototüüp. See peaks ühendab aretus- ja põlvnemisandmed igapäevase loomade terviseandmete, karja- ning karjamaadehalduse infoga. Püüe on teha mugav tööriist nii ristand- kui puhtatõuliste lihaveiste kasvatajatele, et tõhusalt koguda ja kasutada nii aretus- kui majandusarvestuse andmeid ning sellega toetada igapäevast karjahaldust. Süsteem peaks töötama nii arvutis kui mobiilirakenduses olenemata operatsioonisüsteemist. Projekti lühikirjeldus ja kontaktid

Projekti eesmärgiks on välja selgitada tooraine kvaliteedi, idandamise režiimide ning pakendmaterjalide mõju idandatud terade säilivusele ning optimeerida tehnoloogiat, mis võimaldaks toota järgmistele nõuetele vastavaid pagaritööstuses kasutatavaid idandatud teri: a) säilivus toatemperatuuril minimaalselt 6 kuud; b) toote sensoorsete ja funktsionaalsete omaduste säilimine vähemalt praegusel tasemel või nende parendamine; c) kriitilise mikrobioloogilise arvukuse ülempiiri väljaselgitamine toote pikaajaliseks säilivuseks. Uuring hõlmab idandatud terade valmistamis- ja kuumutamisrežiimi kaardistamist ning valmistoodete pakendamistehnoloogia uuringut, kaasa arvatud pakkematerjalide valikut ja säilivuskatseid. Projekti lühikokkuvõte ja kontaktid

Sektori mitmekülgse ekspordivõimekuse kasvatamiseks soovitakse välja arendada kõrge ekspordipotentsiaaliga tõumullikate kasvatamise tootesuund. Eesmärk on arvestatava eksporditoote teke piimatoodete kõrvale, mis hinnanguliselt võiks tulevikus anda 6-7 miljonit eurot täiendavat eksporditulu aastas. Karjakasvataja jaoks on iga piimamüügile lisanduv tulu oluline piima hinna kõikumise leevendaja. Projekti lühikirjeldus ja kontaktid

Projekti eesmärk oli analüüsida rohu mikro- ja makroelementide sisaldust olenevalt kasvukoha iseärasustest, rohumaataimiku liigilisest koosseisust, väetamisest ja kasutustehnoloogiast. Selle kõrval võrreldi erinevate analüüsimeetodite määramistäpsust taime- ja mullaproovides. Projekti lühikirjeldus ja kontaktid

Uue genoomselektsiooni konsortsiumi asutamisest huvitatud riikide aretusorganisatsioonide (Ida-Euroopa, Põhja-Euroopa) leidmine, konsortsiumi loomise protsessi eestvedamine, riikidevahelise ühise populatsiooni referentsväärtuste kirjeldamine ja analüüs. Eesti piimaveiste referentsandmete kogumise metoodika väljatöötamine siinse populatsiooni genoomaretusväärtuste hindamise alustamiseks. Projekti lühikirjeldus ja kontaktid

Eesti piimaveiste populatsiooni valimi (nii eesti punane kui holšteini tõug) hindamine genoomaretusväärtuse alusel. Eesmärk on anda hinnang siinse populatsiooni aretusväärtuste sidumise võimalikkusest ja hindamise alustamisest EuroGenoomi kuuluva ja sellega seotud suurima holsteini populatsiooniga. Projekti lühikirjeldus ja kontaktid

Kõrgema lisandväärtusega toodete arendamisel on oluline teada, kuidas peaksid muutuma kvaliteedinäidikud, mille kaudu sektor kogu protsessi suunab. Oluliseks eelduseks oli kallima toodetegrupi osakaalu so. kauemsäilivate toodete nagu juustud ja pulbritooted kasv tööstuste tooteporfellides, mis omakorda võimaldaks suurendada kvaliteetse piima eest makstavat hinda tootjaile. Projekti lühikirjeldus